/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/08/12145967t1hbc8c.jpg)
Eesti Mõisate Ühendus kuulutas Tallinna raekojas neljandat korda välja Eesti parimad mõisad. Eri kategooriates pälvisid tunnustuse viis mõisa, mille hulgas oli ka Eivere.
Eivere mõis valiti riigi parimate sekka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta kultuurisõbraks osutus Virumaal asuv Saka mõis, aasta uustulijaks Valgamaal paiknev Kaagjärve mõis, parimaks mõisaks Vasta mõis Virumaal ning parimaks mõisakooliks Pikavere mõisakool Harjumaal.
Järvamaal asuv Eivere mõis päevis tunnustuse aasta muusikalise sündmuse kategoorias. Nimelt on tähelepanu pälvinud mõisas toimuv traditsiooniline Eivere klaverifestival, mis on aset leidnud juba kuuel korral.
Eivere mõisa saalis toimuval Bösendorfer kontsertklaveril on esinenud eelmistel festivalidel nii Eesti tipp-pianistid kui ka pianistid Jaapanist ja Armeeniast. Festival on loodud eesmärgiga võimaldada Järvamaa elanikel saada osa väljapaistvate klaverimängijate interpretatsioonikunstist ning arendada Eesti ja Jaapani vahelisi kultuurisuhteid.
Lisaks eelmainitutele tunnustati Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) Keila-Joa mõisapargi renoveerimise eest ning Riin Alatalut kolme Balti riiki ühendanud mõisatutvustusmängu «Visit Baltic Manors» eestvedamise eest.
Eesti Mõisate Ühenduse presidendi Andrei Dvorjaninovi sõnul tahetakse tunnustusega laiemalt teadvustada mõisate olulist rolli Eesti ajaloos ja kultuuris.
Dvorjaninovi märkis, et käesoleval aastal möödub sada aastat Eesti maareformi läbiviimisest, mis oli Eesti omariikluse loomise seisukohast ilmselt üks kõige olulisemaid ja keerulisemaid reforme. «Selle käigus muutus väga oluliselt ka Eesti mõisate roll ühiskonnas, sest sundvõõrandati üle tuhande mõisa ning sadu mõisate juurde kuulunud tööstusettevõtteid. Mõisate roll selle reformiga küll muutus, kuid Eesti kultuuriloos on nad kogu aeg olulised olnud. Ka tänasel päeval on mõisad Eesti eri paigus olulised hariduse ja kultuuri edendajad, maaturismi arendajad ning ka kohalikud tööandjad,» selgitas ta.