Miks Eesti lapsed hambaarstile ei jõua?

Hambaravi. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Eesti Haigekassa tellitud uuring näitab, et kuigi ennetus ja tasuta hambaravi on olukorda tasapisi parandamas, siis on Eesti laste hammaste tervis Euroopa keskmisega võrreldes ikka veel nigelam. Mis on selle põhjused ning millises Eesti piirkonnas on lapsed kõige enam riigi poolt pakutavat tasuta hambaravi kasutanud?

Eesti Haigekassa panustab üha enam suutervise olulisusele, toetades nii täiskasvanute kui ka laste hambaravi. „Lisaks teenuse rahastamisele on oluline koht ka teavitustööl, seda selleks, et tõsta suutervise alast teadlikkust ning suunata tervisekäitumist“, räägib Taisi Kõiv, haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonnast. Selle aasta esimese kolme kuuga on hambaarsti külastanud 63 818 last, 2018. aastal samal ajal oli neid 63 274.

Kõige tublimad hambaarsti külastajad on Saaremaa (37,7%), Jõgeva (31,9%) ja Hiiumaa lapsed (30,3%). Oluliselt vähem on hambaarsti juurde jõudnud Ida-Viru (24,3%) ja Lääne-Virumaa lapsed (24,3%). Üle 177 000 lapse ei ole aga sellel aastal veel kordagi hambaarsti juures käinud. Selleks, et ka need lapsed jõuaksid hambaarsti juurde, on vaja eelkõige vanema tahet ja eeskuju.

Eestis on laste hambaravi riigi poolt tasutud. Ajakirjanduslik eksperiment kinnitas, et kontrolliks võib saada aja isegi samaks päevaks. Samas oli ka kohti, kus tuleb oodata kauem, kuid kiire murega on tohtrid valmis aitama abivajajat ka lühikese etteteatamisega. Igal juhul keegi abita ei jää, ning ka suvel maal olles võib selle käigu ette võtta ja valida endale lähim hambaarst, kel vabu aegu pakkuda. Riigi toel laste hambaravi pakkuvad kliinikud leiab Eesti Haigekassa kodulehelt.

Lapse hammaste tervis on vanema südametunnistusel

Olulisel kohal  on ennetus ehk regulaarne kontroll vähemalt kord aastas. Kõige olulisem on aga igapäevane suuhügieeni eest hoolitsemine. Väiksemate laste puhul vajavad lapsed hambaid pestes vanemate abi, suuremad eelkõige eeskuju. Reegel on, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas kaks-kolm minutit. Pärast hambapesu peaks pasta välja sülitama, aga mitte suud loputama, sest siis on pasta mõju suurem. Täiskasvanud ja lapsed, kellel on suus juba jäävhambad, peaksid enne hammaste pesemist kasutama ka hambaniiti. Hambaharja valides on oluline leida just soft märgistusega hambahari, seda selleks, et igemed ja hambakaelad liiga tugevatest harjastest kannatada ei saaks. „Tugev hammaste harjamine võib tulevikus kurvalt kätte maksta, sest siis võivad tagajärjeks olla paljastunud hambakaelad ja tundlikud hambad, tänu millele võib isegi jäätise söömine või külmema õhu sisse hingamine valulikkust põhjustada“, räägib Kõiv.

Esimene visiit hambaarsti juurde tuleks teha siis, kui esimesed hambad on lõikunud või hiljemalt lapse kolme aastaseks saamisel. „Oluline on vältida olukorda, kus esimese hambaarsti visiidi põhjuseks on valu, see võib jätta negatiivse mälestuse, mis ei taha kuidagi meelest minna“, ütleb Kõiv. Edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel. Suutervise huvides tuleb jälgida ka söömissagedust ja söögi-joogi tervislikkust ning jätma söögikordade vahele vähemalt kolm tundi pausi. Lapsed võiksid süüa rohkelt tooreid puu- ja juurvilju ning vähese suhkrusisaldusega toite ning janu korral juua vett. Teisi jooke on soovituslik juua söögikorra ajal.

2018. aastal läbi viidud 3-, 6- ja 12-aastaste Eesti laste suutervise uuring näitas, et kolmeaastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71% ehk kaarieseravi vajas 29% lastest. Kuueaastaste hulgas oli tervete piimahammastega lapsi 28% ning 58%-l lastest olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. Kaheteistkümneaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32%, sh tervete jäävhammastega 39%. Uuringut rahastas Eesti Haigekassa ning see viidi läbi koostöös Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudiga.