:format(webp)/nginx/o/2019/05/17/12174794t1h762c.jpg)
Kirjastuselt Argo ilmub juunis eesti teadlase Sven-Erik Enno põnev populaarteaduslik teos «Välk ja pauk», mis selgitab lugejale lahti ühe kütkestavama loodusnähtuse tagamaad.
Miks üks välk lõhub, aga teine põletab? «Välk ja pauk» teeb asja selgeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äike on hirmuäratav, ohtlik ja äärmiselt võimas ilmastikunähtus, mis on aegade algusest inimestes esile kutsunud imetlust ja hirmu. Vanarahvas pani näiteks tähele, et äikesepilv liigub vastu tuult ja müristab ilma külmaks. Tänapäeva teadmiste juures suudame neid tähelepanekuid ka teaduslikult selgitada. Kaasaegsed radarid ja välgudetektorid võimaldavad piksepilvi vaadelda ja prognoosida täpsemini kui kunagi varem. Siiani on aga puudunud põhjalik eestikeelne käsitlus äikese ja sellega kaasnevate huvitavate ja võimsate nähtuste olemusest tänapäeva teadmiste valguses.
/nginx/o/2019/05/17/12174851t1h3eaf.jpg)
«Välk ja pauk» on mõeldud laiale lugejaskonnale ega eelda erialaseid eelteadmisi. Keerukamad protsessid on lahti seletatud lähtuvalt põhikooli loodusainetes õpitavast, kuid üksjagu põnevat leiavad sellest kindlasti ka nooremad loodushuvilised. Põhirõhk on pööratud äikese ja sellega kaasnevate ohtlike ilmanähtuste ning nende tagamaade ja tekkepõhimõtete selgitamisele. Nii näiteks saab teada, miks üks välk lõhub, aga teine põletab, miks ilm külmaks müristab ja mida kujutab endast välk selgest taevast.
Raamat algab ülevaatega äikeseprotsessi taustast - kuidas ja miks ühinevad meie igapäevased kaaslased õhk, veeaur ja päikesesoojus mõnikord laastavaks äikesetormiks. Teises peatükis vaatleb autor piksepilve elutsüklit, ehitust ja liikumist, samuti selgitab äikesepilvest algavate tormituulte, rahe, paduvihma ja tornaadode olemust. Kolmandast peatükist leiab vastuse välguga seotud küsimustele, alustades sellest, kuidas saab elekter äikesepilve ja lõpetades salapärase keravälguga. Neljas peatükk tutvustab äikese ja välgu uurimise ajalugu ning tänapäeva, viies aga kirjeldab nähtuse levikut maailma, Euroopa ja Eesti kontekstis. Kuuendast peatükist saab põhjaliku ülevaate välgu ohtudest ja sellest kuidas ennast ja oma kodu võimalikult hästi kaitsta. Viimasest peatükist leiavad huvilised lihtsamate äikesevaatluste teostamise juhised. Äikesega seotud protsesside paremaks selgitamiseks on kasutatud palju illustreerivat materjali nii fotode kui jooniste näol.
Sven-Erik Enno ilmahuvi sai alguse viiendas klassis, kui ta pärast klassiekskursiooni Türi meteoroloogiajaama ehitas oma aeda ilmajaama ja alustas regulaarseid vaatlusi. Äikest hakkas ta põhjalikumalt uurima geograafiaõpingute ajal Tartu Ülikoolis, mis päädisid 2014. aastal kaitstud doktorikraadiga. Paralleelselt õpingutega (taas)asutas ta 2005. aastal Eesti äikesevaatlejate võrgustiku ning pidas populaarteaduslikke loenguid. Praegu töötab autor Suurbritannia ilmateenistuses Met Office välgudetektorite vanemteadurina.