Kesk-Eesti pärimusrühmad astuvad üles Baltikumi suurimal pärimuspeol

Baltica 2019 Järvamaa eelpidu Albus. Foto: Eesti Folkloorinõukogu

31. maist 2. juunini kestab Eestis Balti riikide suurim ühine pärimuspidu Baltica, mille Tallinnas Raekoja platsil korraldataval avakontserdil avab president Kersti Kaljulaid koos kultuuriminister Tõnis Lukase ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga. Kesk-Eesti pärimusrühmadest astuvad Baltical üles Ärmonikud,  ÜKSMÜTS, folkloorirühm Vargamäe Lapsed, Meite Lapse Pillituba, Simmeldajad, Arhailised Mehed, Karksi-Nuia Mokalaat, Karksi-Nuia kultuurikeskuse rühm Tiistelu.

„Meil on hea meel, et Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica on üle kolme aasta jõudnud Eestisse. Seetõttu on meil hea võimalus kokku tuua nii Eesti eri piirkondade pärimusrühmad kui ka pakkuda Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. „Pärimuspidu Baltica kuulub rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsioonide nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“

Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide, nagu laul, tants, pillimäng või kombed, sidumine. Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused.

Lisaks seitsmekümnele välisesinejale astuvad Baltical mõistagi üles folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti.   Baltical saab nautida tuhandet pärimuskandjat.

Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide, nagu laul, tants, pillimäng või kombed, sidumine.

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica süda asub Tallinnas Tornide väljakul, kus 31. maist 2. juunini on avatud pärimusküla oma viie lava, käsitöö- ja Uma Mekki korraldatava kohaliku toidu laadaga.

Baltica avakontsert algab 31. mail kell 16 Tallinna Raekoja platsil, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. Pärimusküla avatakse Tornide väljakul 31. mail kell 12.

Baltica pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat: paikkondlik eripära, pidu ja keel.

29. mail külastavad Baltica väliskülalised Tallinna ja linnaümbruse koole.

1. juunil läheb pärimuspidu Baltica külla Põlva päevadele, Sõmeru maaelu festivalile ja Vinni valla päevadele.

Eestis on Baltica korraldaja folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärk on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust. Rahvusvaheline pärimuspidu "Baltica 2019" toimub käesoleval rahvusvahelisel põliskeelte aastal koos Tallinna vanalinnapäevadega.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuuriüritus Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival oli 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukoguga, mis toob festivalile alati palju väliskülalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematest maadest.