Algab suvehooaeg: Järvamaal saab veemõnusid nautida seitsmes avalikus supluskohas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Avalikud supluskohad peavad olema hooldatud ning varustatud riietuskabiinide ja tualettruumidega, et veemõnude nautimine viperusteta sujuks.
Avalikud supluskohad peavad olema hooldatud ning varustatud riietuskabiinide ja tualettruumidega, et veemõnude nautimine viperusteta sujuks. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Juunis algaval suplushooajal avatakse üle Eesti 50 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal.

Ametlike suplusrandade nimekirjast jäävad sel aasta välja Lääne-Virumaal asuv Kalijärv ja Läänemaal asuv Aafrika rand, võrreldes eelmise aastaga lisandus avalike supluskohtade nimekirja aga Reiu rand Pärnumaal.

Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta: Järva-Jaani tehisjärv, Matsimäe Pühajärv, Paide tehisjärv, Rava paisjärv, Tarbja tehisjärv, Türi tehisjärv ja Väinjärv.

Pärnumaa järgneb Järvamaale kuue avaliku supluskohaga. Tallinn, Hiiu- ja Tartumaa avavad viis, Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal.

Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Märksõnad

Tagasi üles