Valdav osa pakkumistest on pealinnas: Eestis on jätkuvalt üle 10 000 vaba ametikoha

Töötukassa tööpakkumised. Foto on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Tänavu esimeses kvartalis oli vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 8% ja võrreldes IV kvartaliga 9% suurem.

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli I kvartalis 608 150, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 2% suurem. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus jätkuvalt Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv I kvartalis vastavalt ligi 1500 ja 1800. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1100 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli I kvartalis 1,9%, mis oli 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui 2018. aasta I kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli I kvartalis kõrgeim info ja side (3,7%) ning finants ja kindlustustegevuses (3,0%), madalaim põllumajanduses (0,8%) ja mäetööstuses (0,2%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (75%), sh Tallinnas (64%).

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid I kvartalis kõikidest ametikohtadest 27%. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,6%) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,1%). Kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2% ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,6%.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (75%), sh Tallinnas (64%). Järgnesid Tartu (8%), Pärnu (4%) ja Ida-Viru (3%) maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,4%) ja Jõgeva (2,4%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,2%) ja Põlva (0,4%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli tänavu I kvartalis ligi 90 000, mis on võrreldes eelmise kvartaliga 10% vähenenud. Kuid võrreldes 2018. aasta I kvartaliga on tööjõu käive jäänud samale tasemele. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid I kvartalis esikolmikus endiselt töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 12%.