Suvi tuleb puugirohke

Puugid võivad lisaks haiguste levitamisele ka immuunsüsteemi tõsiselt kahjustada. Foto: Yuri Smityuk/TASS/Scanpix

Puukide aktiivsus võib tänavu tuua rohkem puugihaigusi, sest ilmastikuolud on olnud neile soodsad.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko  soovitab inimestel ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes. „2018 soe ja niiske hilissügis ning järgnenud pehme talv olid soodusfaktorid puukide levikule. Seetõttu on sel suvel oodata ka suuremat puukide aktiivsust ja suureneb oht inimestele.“

Selle aasta viie kuu jooksul on Eestis registreeritud  kuus puukborrelioosi (2018 viie kuuga  294) ja kolm puukentsefaliidi (2018 viie kuuga viis) juhtu.

Puukidele sobib kõige paremini temperatuur 5–25 kraadi ja suur õhuniiskus (80–85%). Eestis levitavad haigusi kaks puugiliiki – võsapuuk ja laanepuuk. Laanepuuk on aktiivne aprillist augusti alguseni ja ründab kõige rohkem  juunis. Võsapuuk ründab eriti aktiivselt augustis ja septembris.

​Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko soovitab inimestel ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes.

Terviseameti andmetel on haigestumine puukentsefaliiti aastate jooksul olnud stabiilne, kuid  suurenenud on haigestumine puukborrelioosi – eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliidi haigusjuhte 85 (esinemissagedus 6,5 100 000 elaniku kohta) ja puukborrelioosi 2284 (esinemissagedus 173,6); 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 (esinemissagedus 6,6) ja 1963 (esinemissagedus 149,2).

Eesti keskmisest suurema haigestumisega piirkonnad olid 2018. aastal puukentsefaliidi puhul Saaremaa (esinemissagedus 50,8), Hiiumaa (esinemissagedus 32,1) ja Läänemaa (esinemissagedus 20,3) ning puukborrelioosi puhul Saaremaa (esinemissagedus 973,7), Hiiumaa (esinemissagedus 427,9) ja Pärnumaa (esinemissagedus 315,7).