Loodava patsiendikindlustusega saavad patsientide huvid paremini kaitstud

Arst.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu patsiendikindlustussüsteemi loomiseks. Koos kindlustuse loomisega on kavas kaasajastada ka patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist.

„Patsiendikindlustuse loomisega astume kogu tervishoiusüsteemiga uude ajastusse, kus patsientide huvid saavad senisest paremini kaitstud ning süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Raviasutustel ja arstidel võimaldab see edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida.“ Minister tänas kõiki eelnõu väljatöötamises osalenud töörühma liikmeid ja kaasatud eksperte, kes on aidanud kaasa tervishoiu jaoks niivõrd olulise muutuse ellukutsumisele. 

Toimiv lahendus kätkeb endas kahte sammu: kohustuslikku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele ning sellega koos ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist. Lisaks kaasajastatakse tervishoiutöötajate ja teenuse osutajate vastutuse regulatsiooni. Uue süsteemi loomise juures on kõige olulisem välditavate ravivigade ja ohujuhtumite ennetus, sellistest juhtumitest õppimine ja nende ära hoidmine.

Eesti Patsientide Liidu juhi Kadri Tammepuu sõnul vajab praegune süsteem muutmist, kuna õiglane kahjutasu jääb paljudele kättesaamatuks. „Praegu saab inimene tervishoiuteenuse kohta hinnangu kohtust, kohtuväliselt komisjonilt või tervishoiuteenuse osutajalt  endalt. Samas kinnitab praktika, et tavaliselt jäetakse kaebus esitamata,“ ütles Kadri Tammepuu. „Põhjuseid selleks on palju: kas ei taheta meedikuga suhteid rikkuda, sest tema juures tuleb ju edasi käia, või tundub kaebamine hirmutava kogemusena. Tihti pole inimesel vaidluseks ka piisavalt teadmisi, aega, raha või võhma – tervis on selleks liiga halb. Nii on kibestumine neis inimestes kerge tekkima.“

Toimiv lahendus kätkeb endas kahte sammu: kohustuslikku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele ning sellega koos ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist.

Praegu saab inimene, kes ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, pöörduda kaebusega raviasutuse poole või terviseametisse järelevalve teostamiseks. Samuti on võimalik tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist saada juhtumile eksperthinnang. Rahalise kahjunõudega on võimalik pöörduda kas samasse raviasutusse või kohtusse.

„Meditsiinis on palju riske ja arstid vajavad kindlust, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta. Uus süsteem annab meile võimaluse vigadest õppida ja patsiente paremini ravida,“ ütles Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt.

Uue süsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks võimalikult lihtsaks ja kiireks. Patsient saab edaspidi juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks patsiendikindlustusfondi poole, kes juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast fondist otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul lähtub patsiendikindlustuse eelnõu Skandinaavia riikide, ennekõike Soome eeskujust, kus kahjude hüvitamise mudel põhineb riigi ja erasektori koostööl. „Põhjamaades aastaid edukalt kasutusel olnud lähenemine kaitseb hästi nii patsiente kui ka raviasutusi, tagades ühelt poolt kahjude hüvitamise, kuid teisalt võimaluse tervishoiuteenuse osutajale keskenduda oma põhitegevusele, jättes kahjujuhtumi menetlemise ja selle võimaliku hüvitamisega seotud küsimused kolmanda osapoole ülesandeks,“ ütles Andres Piirsalu. „Lisaks kahjude hüvitamisele loob uus süsteem eeldused praktikas asetleidvatest ravivigadest ülevaate saamiseks, aidates nii kaasa ravikvaliteedi paranemisele.“

Patsiendikindlustuse eelnõu välja töötanud töörühma kuulusid Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Hambaarstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Tartu Ülikooli esindajad. Lisaks kaasati eelnõu väljatöötamisse kindlustusõiguse eksperte, justiitsministeeriumi ja prokuratuuri.

Eelnõu näeb ette uue kindlustussüsteemi rakendumise alates 1. juulist 2021.

Tagasi üles