Nelja kuuga tasuti makse ligi 30 protsenti aastaks kavandatust

Eurod.

FOTO: Mairo Cinquetti / ZUMAPRESS.com/Scanpix

Aprillis tasuti maksu- ja tolliametile 597,6 miljonit maksutulu ja aasta esimese nelja kuuga 2,3 miljardit eurot. Nelja kuuga on riigieelarves aastaks kavandatust tasutud 30 protsenti, kirjutab Rait Kiveste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik.

Aprillis sai riik maksutulu 4,8 protsenti vähem kui eelmise aasta samal kuul ja seda eelkõige kahel põhjusel. Kütuseaktsiisi tasuti aprillis vähem, kuna müüdi ära enamik märtsis varutud kütusest ning kütuse soetus oli väike. Varumise ja sellega koos aktsiisi varem tasumise põhjustas aprillist bensiinile biolisandi nõude kehtestamine ning diislikütuse biolisandi nõude suurendamine.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on madalseisus, sest aprillis vähenes erasektorilt laekunud dividendide tulumaksu summa võrreldes eelmise aastaga 60 miljoni euro jagu, mis tulenes eelkõige ühe panga kasumijaotamise nihkumisest üks kuu edasi. Tulumaksu laekumist vähendab niinimetatud regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), krediidiasutuste õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Aasta esimeste kuude alkoholiaktsiisi tulu on võrreldes eelmise aastaga suurem, sest võrdlus on 2018. aasta madala baasiga, mis tekkis veebruari aktsiisitõusust tingitud varumise järel.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on madalseisus, kuna aprillis vähenes erasektorilt laekunud dividendide tulumaksu summa võrreldes eelmise aastaga 60 miljoni euro jagu, mis tulenes eelkõige ühe panga kasumijaotamise nihkumisest üks kuu edasi.

Kui aprillis kasvas keskmine palk maksu- ja tolliameti andmete alusel 9,2 protsenti ja see on olnud kiire kasvuga ka viimases kvartalis, siis on käesoleva aasta algul tarbimisjulgus olnud suhteliselt madalal. Siiski on viimastel kuudel paranemise märke. Seega on tarbijate säästmise tase endiselt kõrge, sealjuures suudab Eesti töötaja praegu säästa sama osakaalu oma palgast nagu Lääne-Euroopas keskmiselt. Tarbimine aga peegeldub suurima tarbimismaksu ehk käibemaksu dünaamikas, millest järgnevalt lähemalt.

Majanduskasv on endiselt kiire, mis loob eeldused maksutulu kasvuks

Vaatamata juba aasta aega nõrgenevale majanduskonjunktuurile on Eesti tähtsamate kaubanduspartnerite majanduse kasv aeglustunud vaid veidi ja Eesti majanduskasv on viimased neli kvartalit koguni kiirenenud, jõudes käesoleva aasta esimeses kvartalis 4,5 protsendini (8,4 protsenti jooksevhindades). Esimese kvartali majanduskasv oli laiapõhjaline, kuid varem majanduse kasvu toetanud ehitussektori panus oli nullilähedane. Palgatulu kasv püsis kiire (10 protsenti), kuid eratarbimine aeglustus sellele vaatamata aasta alguses oluliselt, mida võib osaliselt seletada lihavõttepühade nihkumisega aprillikuusse. Suurema trendina püsib inimeste konservatiivne tarbimiskäitumine ning selle kasv jääb sissetulekute kasvule selgelt alla.

Tänavu aprillis on käibemaksutulu kasv kiirenenud võrreldes eelmise aasta sama ajaga

Käibemaksu tasumise trend on ülespoole aprilli (aga ka märtsi) kiirenenud kasvu toel. 2018. aasta teisest poolest alanud kasvu pidurdumise trend püsis veebruarini. Tulu aluseks olnud maksustatav käive kasvas aprillis võrreldes eelneva aastaga 6 protsenti.

Käibemaksu tulu kasv tugineb eelkõige jaemüügile, mille nominaalkasv oli 2019. aasta aprillis 9 protsenti, mis on pisut kiirem võrreldes kasvutempoga 2018. aastal.

Hoogsam hindade tõus ja suuremad tulumaksutagastused kiirendasid käibemaksutulu kasvu

Käibemaksu tulu mõjutas positiivselt prognoositust kiirem hinnakasv, mis küündis aprillis 3,2 protsendini. Samuti on aprilli tulu mõjutanud ka tulumaksutagastuste tänavune oluliselt suurem maht, mis suurenes kokku 90 miljoni euro võrra. Osaliselt tarbijate-töötajate säästud seeläbi suurenesid, kuid ühtlasi viidi lisandunud tulu tarbimisse, mis avaldas käibemaksule positiivset mõju. Sarnast tugevat mõju järgmistel kuudel ette näha ei ole.

Käibemaksu tasumise kasv on tegevusalades üsna laiapõhjaline ning olulistes sektorites on kasv taastunud

Sektoritest panustasid aprillis käibemaksu tasumise kasvu enim hulgikaubandus ja mootorsõidukite müük, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 7 ja 12 protsenti. Sealjuures kiirenes tasumise kasv aprillis mootorsõidukite müügis ja remondis märtsikuuga võrreldes. Hulgikaubanduse tasumise kasvu on vedanud eelkõige müügi kasv spetsialiseerimata hulgikaubanduses. Mootorsõidukite kasv tuleneb sõiduautode ja väikebusside aga ka mootorrataste (mopeedide) müügi kasvu taastumisest, mis oli 2018. aasta lõpus ja ka jaanuaris veel languses.

Kuigi käibemaksu tasumise kasv oli hulgikaubanduses aasta esimesel kahel kuul väga mõõdukas, näitab sektor viimaste kuude toel kiirenemise trendi. Jaekaubanduse tasumise kasvu on toetanud seni müügi suurenemine spetsialiseerumata kauplustes ning mootorikütuste jaemüük. Kolme viimase kuuga on jaekaubanduse tasumise kasv üsna tugev ning moodustab ligi 9 protsenti.

Toimunud on ka ehitussektori tasumise languse pidurdumine eelmisel kuul, mis on pöördunud aprillis taas mõõdukasse kasvu (7 protsenti), kuigi väljastatud ehituslubade statistika viitab ehitusturu edasisele jahtumisele.

Maksude kogutulu jäi aprillis mullusele alla, kuna kütuseaktsiisi tasuti tänavu oluliselt vähem biolisandi nõude laiendamise mõju tõttu, kuid ka juriidilise isiku tulumaks oli languses, mis tulenes kasumijaotuse nihkumisest erasektoris. Käibemaksutulu kasv aga näitab kiirenemise trendi.

Tagasi üles