:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6828249t1hbcd6.png)
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel leiab aastas aset 13 tuhat varakindlustuse kahjujuhtumit, neist kodukindlustuse juhtumeid on üle 11 tuhande ja ettevõtte varakindlustuse juhtumeid ligi 2000. Kindlustusseltside hüvitatud varakindlustuse kogukahju on aastas 28 miljonit eurot.
„Tänasel üle-euroopalisel sissemurdmiste fookuspäeval kutsume inimesi kontrollima, kas nende kodu on nii turvaline, et vargad ega vandaalid ei pääse sinna kergelt sisse. Igal aastal hüvitavad kindlustusseltsid 400 kodus aset leidnud varguse ja vandalismi juhtumit, millest paljud oleksid suuremal valvsusel jäänud toimumata,“ ütles EKsLi kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets.
Reimetsa sõnul on ligi 60 protsenti Eesti kodudest kindlustatud. „Oma vara kaitsmine algab lihtsatest asjadest - enne kodust lahkumist tuleb sulgeda aknad ja lukustada uks. Samuti võiks veenduda, et jalgrattad, muruniiduk ja teised tööriistad on lukustatult varjul ning auto võtmevaba pult vutlaris,“ selgitas Reimets.
Vargused ja vandalism on viimase 10 aasta varakindlustuse kahjustatistika põhjal sageduselt kolmandal kohal. Kõige sagedamini hüvitavad kindlustusseltsid torustike leketest ja loodusjõududest tingitud õnnetustest põhjustatud kahjusid.
Reimetsa sõnul on ligi 60 protsenti Eesti kodudest kindlustatud. „Oma vara kaitsmine algab lihtsatest asjadest - enne kodust lahkumist tuleb sulgeda aknad ja lukustada uks.
Salva Kindlustuse varakahjude käsitleja Karen Soosalu sõnul pole murdvarguste osakaal kahjustatistikas õnneks väga suur, aga ka sel aastal on tulnud ette väärisesemete vargusi, mille kahjusummad on ületanud 5000 euro piiri. „Murdvarga käekiri on võrdlemisi lihtne - jälgitakse hetke, mil omanik pole kodus. Eelistatakse sisse murda akna või ukse kaudu, just sealt, kus pole vaja rakendada liigset jõudu. Varguse ohvriks langeb reeglina kiirelt realiseeritav hinnaline vara, milleks on eelistatult ehted, kellad, muud väärisesemed ja raha,“ ütles Soosalu ja lisas, et suuremate kahjude ennetamiseks peaksid omanikud väärisesemeid turvalisemalt hoidma.
Ettevõtte varakindlustuse kahjujuhtumeid on aastas ligi 2000 kogusummas 6 miljonit eurot. Neist varguse või vandalismi kahjujuhtumeid 300 kogusummas ligi 300 tuhat eurot.
Compensa varakindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Indrek Petteri hinnangul toimuvad sissemurdmised eelkõige õhtu- või öötundidel, kuid siiski tuleb avalikult ligipääsetavates hoonetes valvas olla ka päeval. „Hiljutises vargusjuhtumis sisenes varas päevasel ajal ettevõtte ruumi, kus hoiustati videotehnikat ja haaras kaasa hinnalisi seadmeid, millest üks oli õrn ja spetsiifiline. Turvakaamerad jäädvustasid sündmuse, politsei tabas varga ja tagastas varastatud esemed. Küll aga oli varas ilmselt teadmatusest ära lõhkunud spetsiifilise ja õrna seadme. Nii tekitati kahju mitte varguse käigus, vaid hiljem saaki uurides,“ ütles Petter ning märkis, et varga tabamisel on oluline roll turvakaameratel, mis politsei kinnitusel abistavad ka varguste ennetamisel.
19. juuni on üle-euroopaline sissemurdmiste fookuspäev, millest koos Eestiga võtab osa 12 liikmesriiki. Fookuspäeva raames teavitatakse varguste ja sissemurdmistega seotud ohtudest ning jagatakse inimestele sissemurdmiste ennetamiseks vajalikke nõuandeid.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Nõuandeid varguste ennetamiseks leiab siit!
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)