Jaanilõket tehes mõtle ka keskkonnaohutusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kuido Saarpuu
Copy
Esiplaanil on ökoloogiliselt puhas ja ülevalt süüdatud lõke, tagapool suitseb «tüüpiline eesti jaanilõke», mis sisaldab nii ehitusprahti, töödeldud puitu ja plastikut.
Esiplaanil on ökoloogiliselt puhas ja ülevalt süüdatud lõke, tagapool suitseb «tüüpiline eesti jaanilõke», mis sisaldab nii ehitusprahti, töödeldud puitu ja plastikut. Foto: Mihkel Maripuu

Käes on jaanilõkete tegemise aeg ja selleks, et vältida hävitavaid tagajärgi tuleks traditsioonilist jaanilõket tehes lisaks tuleohutusele pöörata tähelepanu ka selle keskkonna- ja terviseohutusele. Lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitu ja oksi ning lõkke süütamiseks vajalikus koguses kiletamata paberit.

Prügi põletamisel välisõhku paiskuvad mürgised saasteained, nt dioksiin ja furaanid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe, kuid sisse hingates liiguvad need inimese organismi ning võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme ja need saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid kõiki, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka hiljem nt saastunud aiasaaduseid tarbides.

Lisainfo!

Märksõnad

Tagasi üles