/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2019/06/21/12287339t1h8c92.jpg)
Keskkonnaminister Rene Kokk allkirjastas määruse muudatuse, mis muudab lõhe ja meriforelli püügivõimalusi. Püügikeeld pannakse peale Valgejõele, püük avatakse aga Loobu ja Pühajõe jõgede lõikudes. Samuti pikendatakse lõhe ja meriforelli kuderahu.
Lõhe ja meriforell saavad pikemalt rahus kudeda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna Valgejõe lõhe ja meriforelli arvukus ei ole hoolimata tehtud pingutustest rahuldav, siis sinna me sel hooajal kalastuskaardiga lube ei väljasta,» ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Tehtud pingutuste all peab ta silmas koelmute taastamist ning kalade asustamist. Lõhe ja meriforelli püügikeelu ettepanek Valgejõel tuli teadlastelt seirepüükide ja vaatlusandmete põhjal.
Vastukaaluks avab keskkonnaminister lõhe ja meriforelli püügi spinningu ja lendõngega Loobu jõel. Seda siis lõigus, mis jääb Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni. Samuti avatakse püük Pühajõel lõigus, mis jääb Mägara oja suubumiskohast suudmeni. Püüda tohib mõlemas loomulikult vaid kalastuskaardiga.
“Püügi lubamist nois veekogudes võimaldab lõhe ja meriforelli populatsioonide seisund, mis on piisavalt paranenud,” selgitas Tuus.
Mõlema veekogu püügirežiimiks kehtestatakse teiste lõhe ja meriforelli jõgedele sarnane, kus kalastuskaartide arv ei ole piiratud, kuid kalastuskaarte müüakse mõlemale jõele eraldi.
Lisaks kehtestab minister alates 2019. aasta sügisest kalade kaitseks pikema kuderahu perioodi, mis on 20. oktoobrist 30. novembrini. Sel ajavahemikul enamikele lõhe ja meriforelli püügiks avatud jõgedele kalastuskaarte ei väljastata.