Kellad-viled-pakiraamid: Mis lisavarustus peab su rattal olema ja mis on lihtsalt iluasjad?

Ohutuks liiklemiseks hoia jalgratas korras! Foto: Graafika

Mida rohkem on liikluses erinevaid liiklejaid - autosid, jalakäijaid, jalgrattureid ja tõukerattaid - seda suurem on tõenäosus, et juhtub õnnetus. Suvise sooja taustal on paslik meelde tuletada, mis kuulub töökorras ratta kohustusliku varustuse hulka, millised lisaelemendid on loodud tagamaks ratta ja seda juhtiva isiku turvalisust ning millised esemed varustuses on mõeldud lihtsalt meeldivama sõidukogemuse loomiseks.

Kuigi jalgrattaga sõitmiseks ei ole täiskasvanutel juhiloa olemasolu vajalik, peaks siiski iga jalgrattur liiklusseadust veidi tundma, et mitte liikluses end ja teisi hooletult ohtu seada.

Hawaii Expressi Pirita poe juhataja Lembe Marley ütles, et niisamuti nagu autojuht peab veenduma, et ta auto on töökorras ja ohutu, peab ka jalgrattur teadma, kas tema sõidukil on nõuetekohane varustus. "Ei tuled, signaalkell ega ka helkurid ole pelgalt iluasjad," selgitas ta.

Liiklusseaduse järgi peab iga alla 16-aastane juht jalgrattaga sõitmisel kandma kinnitatud kiivrit. Samuti peavad igal jalgrattal peavad olema nii töökorras pidurid kui ka signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli.

"Kui helkurid on tavaliselt rataste nii-öelda standardvarustuses ja juba poes pedaalide-kodarate küljes olemas, siis tulesid ja kella peab iga liikleja endale ise meelde tuletama ja rattale kinnitama,“ nimetab Marley jalgratta kohustuslikku lisavarustusse kuuluvat.

Marley sõnul on rattaga liigeldes lisaks kohustuslikule varustusele veel mitmeid elemente, mis ei ole küll seaduse poolt nõutud, kuid mis sellegipoolest võiksid olla rangelt soovituslikud. “Ratturite turvalisus on meie südameasi. Seadus ei näe ette, et kiivrit peaksid kandma ka üle 16-aastased rattaga liiklejad, kuid kogemus ütleb, et tegelikult on see äärmiselt vajalik. Jalgrattur peab alati arvestama, et liikluses on ta vähem kaitstud osapool, “ sõnab ta.

Kui sa aga soovid, et rattasõit ei oleks mitte pelgalt turvaline vaid tõeliselt nauditav elamus, siis tasub mõelda rattale, millel on olemas nii korv kui ka pakiraam. Need kaks lisandust ei anna juurde mitte ainult ratta välimusele, vaid lisavad ka funktsionaalsust. "Samas peab ikkagi jääma mõistlikuks ning mitte laadima pakiraamile kilode kaupa raskust, mis ratta juhtimise keeruliseks ja juhitavuse ebastabiilseks muudab," rõhutas Marley. Küll aga saab pakiraamile kinnitada matkajatele tuttavad kandekotid, mis ka raskema kraami vedamiseks sobivad.

Samuti ei ole Eestis mõeldav sõita jalgrattaga, millel puuduvad porilauad. “See ei puuduta küll otseselt turvalisust, kuid meie kliimas peaks jalgratta lisavarustuse hulka kindlasti kuuluma esimene ja tagumine porilaud. Vastasel juhul oled ise pärast sõitu porine ning kindlasti ei ole õnnelikud ka inimesed, kellest sa mööda sõitma juhtud,” toob Marley välja, milliste eripäradega peab Eestis elades ratast valides arvestama.