/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11926769t1hf6b0.jpg)
Eesti inimesed on keeduvorsti usku ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma – nii võib järeldada statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.
Keeduvorst valitseb vorstimaailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastal valmistati Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügitabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).
Teistest väiksema osaga vorsttoodetest ei saa mainima jätta verivorsti (4% kogutoodangust), mis annab kinnitust, et traditsiooniline pühaderoog on endiselt eestlaste hulgas populaarne.
Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem vähenenud.
Arvestades vorstide tootmist ühe inimese kohta, oleme Euroopas esimesed (21,9 kg). Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kg) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kg).
Sellest, milline on olukord Eesti vorstilettidel, loe täpsemalt statistikablogist.