Kuidas hoida kaugtööd tegeva töötaja tervist?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kuido Saarpuu
Copy
Kaugtöö.
Kaugtöö. Foto: TeliaSonera

Kas oled kunagi kaugtööd teinud või andnud juhina töötajale võimaluse kaugtööle minna? Kui oled, siis arvatavasti aimad kaugtööga kaasnevaid rõõme ja muresid.

Juhina oled ehk tundnud, et kaugtööd lubades leiad töötajaid hõlpsamini ja suudad neid ka paremini motiveerida. Teisalt kahtled, kuidas suudad kontrollida töötaja ülesannete täitmist kaugtööl, säilitada meeskonnatunnet ning tagada töötaja ohutust. Ka töötaja mõtleb samade teemade peale ning tunneb muret, kuidas kaugtööl paremini ja tõhusamalt hakkama saada, kirjutab sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder.

Kaugtööd kasutatakse erinevatel põhjustel ja aina sagedamini. Kaugtöö aitab töötajal mugavamalt ühildada töö- ja eraelu,  näiteks tehakse kaugtööd selleks, et ei peaks oma kodust maapiirkonnas linna saginasse kolima, et jõuaks lapsele normaalsel ajal lasteaeda järgi, et saaks loobuda igahommikustest ummikutest või pikast rongisõidust töökohta jne. Just nendel ja teistelgi põhjustel on viimase viie aastaga (2014-2018) kaugtöö tegemine Eestis kahekordistunud. 2018. aastal tegi Eestis kaugtööd ligi 107 000 töötajat. Kaugtööd tehakse kodus, raamatukogus, kohvikus ja teinekord ka ühistranspordis. Täiesti tavapärased on näited pereisadest, kes vastavad töistele e-kirjadele lapsega kodus olles või noorukitest, kes teevad loengu vaheaegadel tööandjaga ärikohtumisi Skype vahendusel.

Loe edasi sotsiaalministeeriumi blogis avaldatud artiklist.

Tagasi üles