Seitsme kuuga on uppunud juba 27 inimest

Uppumine. Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Seitsme kuuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, neist 8 juulis. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on meeste osa uppunute seas veelgi suurenenud. Kui 2018. aasta esimesel seitsmel kuul uppunutest oli mehi 88 protsenti, siis 2019. aastal on uppunutest suisa 92,6 protsenti meesterahvad. Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat.

  Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ütles, et päästeameti selle aasta veeohutuskampaania seadis fookusse just nimelt vanemad inimesed, sest eelmisel aastal suurenes uppumissurmades eakate inimeste osa. "On näha, et probleem kestab ja vajab tähelepanu. Meile on igal juhul selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad,“ selgitas ta.

Samuti on tänavu suurenenud siseveekogudes uppunute osa:  kui 2018. aastal oli see 38, siis 2019. aastal on koguni 74 protsenti. Endiselt on uppumissurmade puhul oluline asjaolu alkoholijoove. 11 hukkunu puhul on joove kinnitust saanud, mitme hukkunu puhul on joobekahtlus.

„Tuletan veel kord kõigile meelde, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku! Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid enne, kui on hilja,“ lausus Mikko Virkala. 

Ka tuli võtab elusid

Tulekahjudes hukkus juulis kaks inimest. Esialgsetel andmetel sai mõlemal juhul põleng alguse hooletust suitsetamisest. Seitsme  kuuga on tulekahjudes hukkunud juba 19 inimest, endiselt on suureks riskitegur hooletu suitsetamine. Enamik hooletu suitsetamise tõttu hukkunutest on olnud ka alkoholijoobes. Juulis sai tulekahjudes vigastada seitse inimest. Ka eluhoonete tulekahjude puhkemises mängivad suurt rolli hooletu suitsetamine ja elektriga setud õnnetused  (elektriseadme kasutus, rike elektriseadmes või -paigaldises). Juulis oli 71 hoonetulekahju, neist 34 olid eluhoonetes.

Juulis päästeti 19 inimest, neist üks tulekahjust, üks tulekahju ohu olukorrast, kolm veeõnnetustest ja neli liiklusõnnetustest. Seitsme kuuga on päästetud 192 inimest.

Metsas ja maastikul oli juulis 67 tulekahju. Võrreldes möödunud aasta juuliga on seda oluliselt vähem: 2018. aasta juulis oli 164 põlengut.

Demineerimisväljakutseid oli juulis 183. Leiti ja tehti kahjutuks 184 lõhkekeha.

Juulis oli 1276 päästejuhtumit, millest suurema osa ehk ligi 30 protsenti moodustasid tulekahjud. 189 juhtumit lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 50 juhtumit lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Juulis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad 844 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid Põhjamaade tasemele ning et iga eestimaalane mõtleb  iseenda, oma lähedaste ja keskkonna turvalisusele ja ohutusele.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Eestit katvasse ühtsesse päästevõrgustikku kuulub 1700 kutselist ja üle 2000 vabatahtliku päästja.

Tagasi üles