Eesti loomakaitse selts on hädas lemmikuid hülgavate inimestega

Suvekodudest lahkudes leiavad mõned pered, et on normaalne enda lemmik sinna maha jätta

FOTO: pixabay.com

Sellel suvel on Eesti loomakaitse selts (ELS) puutunud kokku juhtumitega, kus loomaomanikud soovivad lemmikust loobuda. Hülgamiste arv suureneb veelgi, kui inimesed pöörduvad oma suvekodudest tagasi linna. ELS tuletab meelde, et lemmiklooma võtuga kaasneb vastutus looma heaolu eest, ja kutsub inimesi üles märkama hüljatud lemmiklooma.

Loomulikult on inimestel erinevad põhjused, miks nad oma loomast loobuvad. Mõni neist on kindlasti ka ettenägematu ega ole paremat lahendust, kui lemmik ära anda. Tavalised on juhtumid, kus loomaomanikud ei saa oma lemmikloomaga enam hakkama või tuleb elumuutus, kuhu looma kahjuks ei osata või ei taheta ära mahutada.

Loomakaitsjad puutuvad palju kokku ka juhtumitega, kus loom jäetakse üksi elama suvilasse või lahkunud sugulase koju. Arvatakse, et neljajalgsel ei ole vaja muud, kui varjualust ja paar korda nädalas süüa. 

„Kahjuks leidub endiselt palju inimesi, kes võtavad looma pigem emotsiooni ajendil kui läbimõeldud otsuse järgi. Mis tähendab, et ei mõelda, kas on aega loomaga tegeleda, teda koolitada ja sotsialiseerida, kas jätkub raha osta loomale kvaliteetset toitu ja anda arstiabi ning kas ollakse valmis elumuutuste korral arvestama ka oma loomaga.

Seda kõike läbi mõtlemata juhtubki, et esimeste takistuste tekkimisel antakse lemmik ära või lausa hüljatakse. Harvad ei ole ka juhtumid, kus loom jääb üksi aianurka, ilma hoolest ja tähelepanust,” lausus ELSi otsese abistamise juht Margit Midro.

Hüljatud ja hulkuvad loomad on endiselt suur peavalu kohalikele omavalitsustele ja loomadega tegelevatele mittetulundusühingutele. Üksnes Harjumaa omavalitsustel kulus eelmisel aastal hulkuvate loomadega tegelemisele peaaegu 200 000 eurot. Siinkohal tasub arvestada, et omavalitsused tasuvad hulkuvate loomadega seotud kulutused ainult 14 päeva jooksul, edasise tasuvad juba varjupaigad.

Lisaks teevad kulutusi teised loomi abistavad organisatsioonid. „Hulkuvate loomade probleemi vähendamine ei ole pead murdev ülesanne, lahendused on olemas, vaja on vaid otsuseid ning vastutustundlikke praeguseid ja tulevasi loomaomanikke. Üks osa lahendusest on ka lemmiklooma kiipimise ja ühtsesse registrisse registreerimise kohustuse kehtestamine,” lisas Midro. 

ELS kutsub üles läbi mõtlema looma võttu ja lemmiklooma võttes olema valmis tema eest vastutama igas olukorras. Lisaks tuletab selts meelde, et lemmiklooma, sealhulgas ka kassi, koht ei ole tänaval ega metsas, ja palub teatada seesugusesse olukorda sattunud loomadest ELSi infoliinile 526 7117, info@loomakaitse.ee või kohalikku varjupaika.

Tagasi üles