Kool on ukse ees ja koos sellega ka täiprobleem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Täid juustes
Täid juustes Foto: Elmo Riig / Sakala

Seoses algava õppeaastaga tuletab terviseamet meelde, et peatäitõbi on väga kergesti nakkav ning selle levikut saab piirata vaid kiire reageerimise ja korrektse raviga.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna inspektori Gerda Jürgensoni sõnul on peatäidega nakatumise risk kõige suurem lastekollektiivides, mistõttu peaks lapsevanem enne lapse lasteaeda või kooli saatmist veenduma selles, et laps suve jooksul pedikuloosi ehk peatäitõppe poleks nakatunud. Nakatumine toimub otsese kontakti teel või kaudselt riiete ja voodipesu vahendusel. „Inimesed ei julge tihtipeale abi otsida, sest nad arvavad, et täid tekivad mustusest või räpakusest. Nakkuse võib aga saada igaüks, olenemata tema vanusest, soost või elukommetest,“ ütles Jürgenson.

Täi on väike, umbes 3 mm suurune, helepruuni värvi putukas, kes liigub väga kiiresti (isegi 10 cm minutis). Täid ei hüppa, lenda ega uju. Emane täi muneb päevas 5-10 muna. Kuna ühe täiskasvanud täi eluaeg on umbes üks kuu, siis jõuab üks täi muneda kuni 300 muna. Täimune ehk tinge võib leida kõrvade tagant ning kukla piirkonnast juuksepiirilt.

„Kammimine omab täitõve diagnoosimisel olulist tähtsust, sest visuaalne kontroll ei ole piisavalt usaldusväärne,“ ütles Jürgenson. Peatäitõve suhtes tuleb lapsi regulaarselt kontrollida (soovitatavalt kord nädalas), sest esmahaigestumise korral tekib sügelus 2 nädalat peale nakatumist mistõttu võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida ka teisi pereliikmeid.

Tihti ei suudeta kordusnakatumist vältida või levikule piiri panna valede ravimeetodite tõttu. Enne ravišampooni kasutamist tuleb kindlasti tutvuda ravijuhisega, ravivahendi valimisel saab abi apteekrilt. Taasnakatumise vältimiseks tuleb 60-kraadise veega üle pesta ka haigega kontaktis olnud riideesemed ehk mütsid, sallid, kraega riided ja voodipesu. Kuivatite kasutamisel tuleb kasutada kuumemat režiimi. Masinpesuks mittesobivaid esemeid peab hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse. Juukseharju, kamme ja patsikumme peab taasnakatumise vältimiseks samuti kõrgel temperatuuril töötlema. Peale esmast ravi tuleb juukseid  8-10 päeva pärast uuesti kontrollida ja vajadusel ravi korrata.

Kodus tasub tolmuimejaga puhastada kõik põrandad, vaibad ja pehme mööbel, misjärel peab vahetama ka tolmuimeja tolmukoti, sest tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhastamisel tuleks kasutada aurupuhastit.

Rohkem nõuandeid leiab terviseameti kodulehelt.

Tagasi üles