Vabatahtlikud päästjad ehivad aastapäevaks nii end kui masinaid
Türil toimub rongkäik!

Päästjad. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Kristjan Teedema

Laupäeval, 7. septembril on inimesed üle Eesti oodatud tähistama vabatahtliku pääste 100. aastapäeva, mille kulminatsiooniks on juubelipidustused Tallinnas ja Türil, juubelimärgi ning eksklusiivsete postkaartide- ja margiploki esitlemine. 

Pidustused saavad hoo sisse juba reedel, 6. septembril, kui Tallinnas kinos Sõprus esitletakse Eesti Tuletõrje ja Pääste väärika juubeli puhul spetsiaalselt välja antud postkaarte ja -margiplokki.

Laupäev, 7. september, algab hommikul kell 9 pidupäevale kohaselt orkestrite äratusmänguga Tallinnas, Viru väravate juures. Mitmete muude sündmuste kõrval on visuaalselt atraktiivseim Kehtna staadionilt startiv nn stiilne tulemine, kus pidurüüs vabatahtlike päästjate masinad üle Eesti ühes pikas karavanis Türi poole liiguvad. Sellele järgneb rongkäik Türi linna piirilt kultuurikeskusesse, kus toimub ametlik juubelipidu.  

Vabatahtlikke päästjaid ühendav Päästeliit ja Eesti Tuletõrjeliit kutsuvad kõiki inimesi tähistama sel nädalavahetusel nii Türil, Tallinnas kui igas Eesti nurgas priitahtlike päästjate jaoks nii olulist tähtpäeva. Täpsem lisainfo ja juubeliürituse kava on leitav siit!

Sellele järgneb rongkäik Türi linna piirilt kultuurikeskusesse, kus toimub ametlik juubelipidu.

Eesti Tuletõrjeliidu juhatuse esimees Toomas Henk: „Eesti tuletõrje- ja päästekomandod on osa Eesti kultuurist. Nii oli see ka sada aastat tagasi. Vabatahtlikud tuletõrjeühingud olid kogukondliku tegevuse südameks esimese Eesti iseseisvumise ajal. Praegu on küll sajandi taguse ajaga võrreldes elu tundmatuseni muutunud nii maal kui linnas kui ka merel, aga vabatahtlikud päästjad koos oma kogukondadega on endiselt elu eestvedajad ja väärtustajad Kuressaarest Narvani ja Lüllemäelt Nõvani.“

7. septembril 1919. aastal asutasid vabatahtlikud tuletõrjeseltsid Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele. Kohalikud vabatahtlikud tuletõrjeseltsid abistasid inimesi ning olid ka väga aktiivsed kultuurielu eestvedajad oma kogukondades. Toona tegutses Eestis ligi 150 kodanike vabatahtlikkuse alusel tegutsevat tuletõrjeorganisatsiooni.

Aegade jooksul on vabatahtlik tuletõrjeliikumine tegutsenud paljude muudatuste tuules. 23. aprillil 1991. aastal taas-asutati 18 tuletõrjeühingu initsiatiivil järjepidevuse alusel katusorganisatsioon Eesti Tuletõrjeliit, kes tegutseb tänaseni. 22. jaanuaril 2010. aastal asutati Riigikogu saalis ka vabatahtlikke päästjaid ühendav Päästeliit. Tänapäeval tegutsevad Eesti Tuletõrjeliit ja Päästeliit käsikäes koostööpartneritena turvalise Eestimaa nimel.

Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi: „Päästeliidu 19 asutajaliikmest on praeguseks saanud 128 liikmesühinguga maa-, mere- ja eripääste vabatahtlikke esindav katusorganisatsioon. Paarisajast entusiastist, kellega alustati, on saanud mitmetuhandepealine tublide meeste ja naiste jõud, kes on valmis panustama pere ja töö kõrvalt oma vaba aega selleks, et meil kõigil oleks Eestis turvalisem elada. Vabatahtlikud maa- ja merepäästjad ei ole enam ammu ainult riikliku päästeteenistust toetav üksus, vaid meiega arvestatakse riigi turvalisuse tagamisel kui võrdsega.“  

Tagasi üles