Loe, mida vastas Rait Pihelgas umbusaldajatele

Tellijale
avatud

Rait Pihelgas

FOTO: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja

Täna oli Järva vallavolikogu istung, kus arutati vallavanem Rait Pihelgale esitatud umbusavaldust.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Rait Pihelga vastus umbusaldajatele:


Head volikogu liikmed!
Järva vallavanemana saan oma tööd teha ainult juhul, kui mul on Järva Vallavolikogu toetus. Mulle volikogu 8 liikme poolt esitatud umbusaldusavaldus on tõsine asi, aga kahtlemata vallavolikogu opositsiooni valduses olev legitiimne tööriist oma töö tegemiseks. 
Hea opositsioon, tõsi ta on, et Järva vald saab peagi kahe aastaseks ja teie arvates peaks vald selle ajaga valmis olema. 
Analüüs „Järva valla ülesehituse ja juhtimise kesksed teemad ja võimalikud suundumused“, mis on koostatud Tallinna Ülikooli teadurite Georg Sootla ja Kersten Kattai /Rahandusministeeriumi ühinemiskonsultandid/ poolt sedastab: „Üleminekuajajärk (kriisijuhtimine) – ehk valla ruumi tervikuks kokkusidumine – kestab vähemalt 4 aastat. Juhtide/ spetsialistide ja stabiilsete struktuurilahenduste osas võib see kesta isegi kaks valimistsüklit. See loogika peaks kajastuma ka arengudokumentides ja tegevusplaanides. Tuleb teadlikult projekteerida ka vigu ja ümbertegemisi. Eriline investeering oleks õppimine teiste kogemustest. 
Tuginedes sellele analüüsile, mis on saadetud kõikidele volikogu liikmetele ning mida tutvustati volikogu arenguseminaril, saan öelda, et eeldus, et kahe aastaga on Järva vald valmis, ei ole teaduspõhine. 
Järva valda loome koos ja üks omavalitsus ei saa kunagi valmis, vaid on ja peab olema pidevas arengus. 
Järva Vallavalitsus ja volikogu peavad oma igapäevategevuses lähtuma Järva valla ühinemislepingust. Kuid antud lepingust puuduvad endise Koeru vallaga seotud kokkulepped. Vallavalitsus ja volikogu koalitsioon on käinud vastava eelnõuga volikogus, et endine Koeru vald oleks liidetud antud lepingusse, kuid opositsioon ei toetanud seda. Vallavanemana juhin ma Järva valda kui tervikut ning seepärast tuleb kriitiliselt vaadata kõiki tegevusi, mis on planeeritud nii ühinemislepingus, kuid mis on ka tegelik valla vajadus. Lepingud aeguvad ajas ja vajavad kaasajastamist lähtuvalt tegelikust olukorrast (st valla rahalisest suutlikkusest) ning uuest informatsioonist, Järva valla ühinemisleping on sõlmitud 2016. aastal. Sellest lähtuvalt on vallavalitsus toonud  ühinemislepingu muutmise otsuse eelnõus ja eelarvestrateegia menetluses välja asjaolu, et ka ühinemislepingu investeeringute kava pole teostatav ning seda on vaja muuta. 
Vastan opositsiooni umbusaldusavalduses toodud punktide järjekorras.
1.    Opositsioon heidab mulle ette, et vallavalitsus on volikoguga arutamata tellinud Aravete lasteaia ehitamise projekti ja see on vastuolus ühinemislepinguga. Aravete Lasteaia hoone on vallavalitsuse spetsialistide hinnangul amortiseerunud. Tehniline seisukord:         
•    katus laseb kohati läbi;
•    hoone siseviimistlus (lagi, seinad, põrandad) amortiseerunud;
•    ventilatsioon puudub, ruumides sisekliima ei vasta nõuetele;
•    küttesüsteem amortiseerunud, vajab täismahus väljavahetamist;
•    elektrisüsteem amortiseerunud, valgustus puudulik, nõrkvool (ATS, tehniline valve) ei toimi;
•    vundamendi hüdroisolatsioon puudulik, seetõttu keldris vesi, ruumides liigniiskus ja hallitus. 
 
2018. aasta juunis valmis lasteaia renoveerimise eelprojekt. Sama aasta septembris kuulutati välja renoveerimise põhiprojekti hange. Novembrikuus jõudis projekteerija seisukohale, et tuleks kaaluda, kas renoveerimise asemel tuleks ehitada uus hoone.Vallavalitsuse spetsialistide hinnangul oleks uue hoone ehitamine majanduslikult otstarbekam, kuna renoveerimine ja uue lasteaia ehitamise hind on põhimõtteliselt samas suurusjärgus, kuid uue hoone puhul säästame majanduskuludelt, hoone on tulevikuperspektiiviga ja kaasaegse planeeringuga, samuti väldime liigniiskuse taasteket hoones. Lähtuvalt sellest telliti uue hoone eskiisprojekt, et saaks edasi minna otsustamisega. Detsembris valmis eskiisprojekt, millest lähtuvalt alustati idee kooskõlastamist huvigruppidega. Vallavalitsus ei ole antud tegevusega ületanud enda pädevust ja läinud vastuollu ühinemislepinguga. Vallavalitsus on teinud eeltööd selgitamaks välja, mis on mõistlik lahendus antud hoone juures. Kümme volikogu liiget tegid ettepaneku 2019. aasta eelarvesse, et uuele hoonele koostataks põhiprojekt, et võimaliku lahendusega edasi minna. Rõhutan, et lõplikke otsuseid investeeringute kohta teeb volikogu läbi iga-aastase eelarve. 
 
Kokkuvõtvalt on vallavalitsus teinud eeltööd, et mis on antud ajal ja hetkel tulevikuperspektiivis kõige kasulikum Järva vallale, kuid opositsioon süüdistab meid analüüsimise ja parimate lahenduste leidmiste eest.
 
2.    Opositsioon heidab ette, et vald ei suuda 2020 aastal oma vahenditest investeerida ning aastaks 2023 on ka laenulimiit lõhki. 
Eelarvestrateegias on planeeritud aastal 2020 omavahenditest teenindada eelmiste perioodide investeeringute laene. Iga aasta eelarvega suunatakse omavahendid konkreetsetele investeeringuobjektidele. 
 
Väide, et aastal 2023 puudub vallal täielik investeerimise võimekus, ei vasta tõele. Valla investeerimisvõimekus väljendub eelarvestrateegias põhitegevuse tulemis ja finantseerimistegevuses. Põhitegevuse tulem on prognoosi kohaselt kogu eelarvestrateegia perioodil (2019 on eeldatav täitmine) positiivne, tõustes 2023. aastaks 6,2% tuludest. 
 
Väidet, et aastaks 2023 on laenulimiit lõhki, saab eelarvestrateegia mõistes tõlgendada kui seadusega kehtestatud lubatud netovõlakoormuse ülemmäära ehk 60% ületamist. Kuid antud väide ei pea paika. Järva valla eelarvestrateegia eelnõus on 2023. aasta laenu maht eelarve tuludest 59,1%.
 
Väide, et seda kõike kinnitab finantsosakonna juhataja, ei pea paika.
 
Andrus Miksoni kommentaar
„Finantsosakonna juhina väidan vastupidist. Pärast 2023. aastat lõppevad enamik endiste valdade poolt võetud laenukohustused, misläbi suureneb oluliselt Järva valla vaba netovõlakoormus ja seeläbi ka investeerimisvõimekus. Eelnimetatud võlakohustused lõpevad 2028. aastal.
Ühinenud valdade poolt enne 2018 aastat võetud laenukohustused kokku aasta lõpu seisuga
Aasta    2023    2024    2025    2026    2027    2028
Eurot    1 002 409    666 932    510 646    377 698    59    0    5958
 
16. augusti revisjonikomisjoni koosolekul Järva valla eelarvestrateegia perioodiks 2019-2023 eelnõu ettekandel finantsosakonna juhi kinnitust, et Järva vallal pärast 2023. aastat puudub täielikult investeerimisvõimekus, on valesti tõlgendatud ja kontekstist välja rebitud väide.“ 
 
3.    Mind süüdistatakse justkui ma oleksin rikkunud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja korruptsioonivastast seadust, mis sätestavad ametiisiku toimingupiirangud. See ei vasta tõele. 
Korruptsiooni mõistetakse kui usalduse ja mõjuvõimu erahuvides ärakasutamist. 
Mina vallavanemana ei ole erahuvides usaldust ja mõjuvõimu ära kasutanud, kui hääletasin korralduse nr 256 andmise poolt. 
     
Korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 3 punkt 6 sätestab, et toimingupiiranguid ei kohaldata, kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid.
Selgitan siinjuures asja lähemalt.
•    Ostsin Aravete alevikku kinnistu, kuhu tahan rajada oma kodu. Esitasin Elektrilevi OÜ-le 2018. aasta lõpus taotluse elektrivõrguga liitumiseks, selle alusel tellis Elektrilevi OÜ  Connecto Eesti AS-ilt tööprojekti kinnistu liitmiseks elektrivõrguga.
•    Elektrilevi OÜ taotles Connecto Eesti AS koostatud tööprojekti alusel sundvalduse seadmist valla maale.
•    Korralduse nr 256 andmise aluseks on Elektrilevi OÜ taotlus, sellega on Elektrilevi OÜ korralduse andmisest huvitatud isik. Elektrilevi OÜ tegutseb avalikes huvides vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele, milles on sätestatud, et tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Elektrilevi OÜ-le laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus ja ta osutab avalikku teenust. Seega tegutses Elektrilevi OÜ avalikes huvides, kui taotles vallavalitsuselt sundvalduse seadmist Aravete alevikus Mäetaguse tänavale seoses maakaabelliini ehitamisega.
•    AÕS § 1581 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
•    Vaid Mäetaguse tänava kaudu oli võimalik ühendada minu kinnistu tarbimiskoht Elektrilevi OÜ tehnovõrguga. Seega peab Järva vald taluma asjaõigusseadusest tulenevalt oma kinnistul tehnovõrku või -rajatist.
Selle punkti kokkuvõtteks: Sundvalduse seadmine Elektrilevi OÜ kasuks on rutiinne tegevus, mida mul ei ole mitte kuidagi võimalik mõjutada. Mina ei teinud otsust, et minu kinnistu ühendamiseks elektrivõrguga on ainus viis läbi vallale kuuluva maa, selle otsuse aluseks oli Connecto Eesti AS koostatud tööprojekt. Seega ei saanud mina määrata asjaolusid, kuidas minu kinnistu liidetakse elektrivõrguga.
Kui Elektrilevi OÜ on vallavalitsusele esitatud kõik korralduse andmiseks vajalikud dokumendid, siis ei saa vallavalitsus keelduda korralduse andmisest. Vallavalitsus on rutiinselt teinud Elektrilevi OÜ kasuks mitmeid teisi samalaadilisi otsuseid, korralduse nr 256 andmine ei ole mingi erand. 
Et saada kindlust minu tegevuse õiguspärasusele saatis vallasekretär 30.08.2019 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhatajale (kes koolitab ka kohalikke omavalitsusi korruptsiooni valdkonnas) järelepärimise, kirjeldades antud juhtumi kõiki asjaolusid. Vastus ministeeriumist oli järgmine: „Meie arusaama kohaselt ei pea ametiisik ennast korralduse ettevalmistamisest ja otsustamisest taandama, kuna, nagu viidatud, puudub tal võimalus avalikes huvides rajatavat liini puudutavaid otsuseid mõjutada.“
4.    Heidetakse ette, et puudub koostöö vallavanema ja opositsiooni vahel. 
Koostööd ei saa kunagi teha üksi. Suhtlen kõigi volikogu liikmetega ja olen mõista andud, et koostöö ja konstruktiivne tagasiside on mulle tähis. Olen ka teinud endapoolse ettepaneku opositsioonile, et antaks teada, kes on opositsiooni esindajad, kellega kohtuda ja jagada informatsiooni. Minu kirjalik pöördumine oli 27. septembril 2018 volikogu listi kaudu kõikidele volikogu liikmetele. Vastuseks sain opositsiooni liikmelt: „Meil on opositsioonis kõik isiksused, kellega saab arutleda volikogu teemade üle. Opositsioonis pole lambukesi, kellele saab öelda, et mokk maha ja teeme nii.“ Kahjuks rohkem vastuseid minu kirjale ei tulnud. Antud vastus näitab selgelt, kuidas opositsioon suhtub koalitsiooni ja minu koostööettepanekusse. 
 
Rõhutan veelkord - koostööd ei saa teha üksi, vaid ikka koos. 
 
Umbusalduse alguses väidate, et teenuste kättesaadavus on vähenenud. Palun teil täpsustada, millised teenused on teie arvates vähenenud, et saaksime sellele pöörata tähelepanu. 
 
Kokkuvõtvalt. Olen alati soovinud, et volikogus on reaalne koostöö, mitte üksteisele ärategemine. Hea opositsioon, kui olete ausad ja vaatate meie igapäevatööd, siis teie arvamuste ja ettepanekutega on arvestatud või siis ühiselt jõutud kompromissotsusteni. Olgu selleks näiteks kasvõi teiepoolne eelnõu juulikuu istungil, samuti Aravete kardiraja rendikonkurss. 
 
Rõhutan veelkord - koostööd saab teha ikka koos, mitte üksi. Ma kutsun teid üles konstruktiivsusele ning soovin, et jätaksite kõrvale poliitika ja mõne volikogu liikme isiklikud ambitsioonid. Kui näete, et midagi võiks teha teisiti ja paremini, siis andke sellest teada ja osalege meie ühistel seminaridel, kus arutatakse valla väljakutsete üle. 

Tagasi üles