Keskkonnaagentuur jagab soovitusi hundi, karu ja koeraga trehvamisel: karju, pritsi vett või teeskle surnut (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Karu.
Karu. Foto: SCANPIX

Keskkonnaagentuur jagab soovitusi, kuidas käituda metsloomade, nagu näiteks karu ja hundiga kohtudes, samas märgib agentuur, et inimestele kujutavad metsloomadest suuremat ohtu koerad.

Keskkonnaagentuur nendib, et reeglina ei tasu metsas viibides karta ei hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid, kuna metsloomad pelgavad inimest ja loomu poolest hoiduvad kohtumisest ise.

Nii on huntidel kaasasündinud väga tugev inimhirm ning reeglina põgeneb susi inimest tajudes ise. Kui loom inimest ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Tagasi üles