Tundmatud seened tasub korjajal metsa jätta

Punane kärbseseen Foto: Caro / Sorge /Scanpix

Sel aastal on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 teatatud juba 24 seentega seotud õnnetusest, ühel korral tuli mürgist seent söönud inimese abistamiseks kasutada esimest korda Eestisse saabunud amatoksiini antidooti.

Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on olnud ka kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent ning lisaks seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga. Eelmisel nädalal tuli ühe mürgistuse raviks kasutada Eestisse esimest korda saabunud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud just rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral. „Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügiseti ja muidu seeni väga ei tunne, peaksid loobuma valgete seente korjamisest, sest selle seenegrupiga on segiajamise risk kõige kõrgem,“ ütles Oder.

Oderi sõnul on oluline ka meelde tuletada, et telefoniliinil nõustaja ei näe neid muru sees olevaid või helistaja juba purki hoidiseks tehtud  seeni. „16662 liinile helistajad peaksid suutma seene enne tuvastada. Sel moel on võimalik hinnata võimalikku mürgistust või ära söödud marja, seene, taime ohutust. Igal juhul on kehtiv ka eelmise aasta soovitus: kui inimene kohtub metsas tundmatu seenega, on mõlemale turvaline see seen metsa jättagi,“ lausus Oder.

Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad pärast seene korduvat  tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud, nagu kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus, ilmneda alles 4–24 tunni möödudes. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud uuesti.

Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on olnud ka kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent ning lisaks seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga.

Mürgiste seente söömisel on esmaravi söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevasele infoliinile 16662. Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistusnähud on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erand on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid  algavad üldiselt poole kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad kolme-nelja tunniga. Lisaks võib mõnel inimesel pärast seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuulub ka mõni riisikas, lehik ja puravik.

Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellised on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või viis päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega. 

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäev ringi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).

Lisainfo: www.16662.ee