Aasta kaheksa kuuga on politsei- ja piirivalveamet tegelenud 107 investeerimiskelmuse juhtumiga, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Suurem osa kannatanuid elab Tallinnas ja keskmine kahju kuriteo kohta moodustab 11 000 eurot.
Politsei ja tarbijakaitsjad hoiatavad: investeerimiskelmid otsivad pidevalt uusi ohvreid
“Suurimad kahjusummad ulatusid üle 100 000 euro, kuid ligi kolmandiku moodustavad 10 000 – 50 000 suurused kahjud. Kelmid võtavad ära kõike, mida inimene on pahaaimamatult nõus „investeerima“, seejuures algavad kahjusummad 200–250 eurost,“ ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Tambre sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et nemad on investorid, nende raha justkui toob tulu. „Inimesele luuakse vale ettekujutus, et tema investeeritud summad kasvavad, ja nii üritavad kelmid ohvrilt pidevalt ka lisaraha juurde küsida. Alles siis, kui inimene soovib tagasi saada kasvõi esialgse summa, selgub, et see ei olegi võimalik, mispeale inimene mõistab, et teda peteti ja pöördub politsei poole,“ selgitas ta.
Kolm neljandikku ohvritest elab Tallinnas, juhtumeid on registreeritud ka Harjumaal, Virumaal ja Tartu maakonnas. Lisaks on registreeritud 18 juhtumit, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui „maakler“ lubas aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellised lubadused päädisid kokku 93 000 euro suuruse lisakahjuga.
Tambre sõnas, et sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese kriitikameel.
Tambre sõnas, et sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese kriitikameel. „Praegu on ohvreid väga erinevas vanuses, noorim kannatanu oli 22-, kõige eakam 82aastane. Rohkem olid altid kasutama võimalust “investeerida” keskealised inimesed vanuses 55–64 aastat ja noored inimeses vanuses 22–34 aastat,” täpsustas ta.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kaubandustalituse juhataja Birgit Raamatu sõnul saab inimene end kõige paremini kaitsta nii, kui kontrollib teenuse pakkuja tausta ja kasutab läbipaistva ettevõtja teenuseid. “Kui ettevõtja on tarbijale tundmatu ja tagant kiirustav, lisaks tundub pakkumine liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Kui inimene saab kõne, siis tuleb tarbijal säilitada rahu ja kindlasti võtta endale aega mõtlemiseks,” soovitas Raamat.
Birgit Raamat lisas, et kui teenuse saamine eeldab ettemaksu, peab inimene hoolikalt jälgima, kellele ta teeb ülekande. “Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole. Kui tarbija kannab raha teise eraisiku kontole, siis ei laiene talle tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul ei saa tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet aidata, nagu ka juhul, kui kaupleja ei ole pärit Euroopa Liidu riigist,” selgitas ta.
Raamat soovitas lihtsalt pidada meeles rahvatarkust, et tasuta lõunaid pole olemas.
Oma vara hoidmise nimel järgige lihtsaid nõuandeid:
Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Tavaliselt on selline kõne muukeelne ning “investeerimisspetsialistid” ei räägi eesti keelt.
Ära lae tundmatu “maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
Ära edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud ettevõtte tausta.
Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.
Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.