Politsei: oktoober on ebaseaduslike relvade loovutamise kuu

Foto: Toomas Huik / Postimees

Oktoobrikuus korraldab politsei elanikelt relvade kogumise kampaania, mille eesmärk on teavitada inimesi relvade omamisega seotud kohustustest, vähendada registreerimata relvade hulka ja suurendada seeläbi ühiskonna turvalisust. Varasemalt korraldatud kampaaniate abil on politseile üle antud sadu ebaseaduslikke tulirelvi, nende osi ning laskemoona.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul on oktoobrikuus eestimaalastel taas võimalik karistust kartmata oma kodust, maamajast või mujalt leitud omanikuta ja registreerimata ebaseaduslikud relvad politseile üle anda. „Oma töös näeme sageli, et inimesed leiavad vanade majade renoveerimisel ja suuremahuliste ehitustööde käigus nii eramute lagede seest, pööningult kui ka seinte vahelt oma esivanemate või lähisugulaste tulirelvi. Osa inimestest annab leidrelvast politseile kohe teada, ent on ka neid, kes teadmatusest või karistust kartes peremeheta jäänud relvad laka peale tolmu alla jätavad,“ rääkis Proosa.

Ta lisas, et oktoobrikuus startiv üleriigiline kampaania ongi mõeldud kogukonna teadlikkuse tõstmiseks ning inimeste kodudes, maamajades või mujal hoitavate ebaseaduslike relvade loovutamiseks. „Üleskutse on mõeldud eelkõige küll ebaseaduslike tulirelvade loovutamiseks, kuid politsei ootab vihjeid ka kõikide teiste relvade, näiteks gaasi-, pneumo- ja külmrelvade ning kõikvõimalike tulirelva osade ja laskemoona kohta,“ loetles Proosa.

Politseiametnik meenutas, et tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omanikul olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba. „Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav,“ toonitas Proosa. Ta nentis, et ekslikult on inimeste hulgas levinud arusaam, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlblik või on roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema. „Nii see aga tegelikkuses ei ole ning fakt on, et laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui selle on jäädavalt laskekõlbmatuks tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastava tegevusloaga isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga,“ selgitas Proosa ning lisas, et oktoobrikuu annabki kõigile võimaluse põhjendamatut hirmu tundmata kodus leiduvad terved või katkised ebaseaduslikud ja peremeheta jäänud relvad politseile üle anda.

Politseiametnik meenutas, et tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omanikul olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba.

Vanemkomissari kinnitusel võivad oktoobrikuus politsei poole südamerahus pöörduda ka kõik need inimesed, kel varasemast ajast kodus mõni emotsionaalse väärtusega esivanemate registreerimata relv. „Sellistest perereliikviatest tuleks niisamuti politseile teada anda ning edastada soov relva registreerimiseks või mälestusesemena jäädavalt laskekõlbmatuks muutmiseks. Politsei kontrollib relvade tehnilist seisukorda ja aitab võimalusel tsiviilkäibesse lubatud tulirelva seaduslikult registreerida,“ kommenteeris ta ning lisas, et sel juhul peavad olema täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded.

Relvade üleriigilise loovutamise kampaania algab 1. oktoobril ning kestab kuu lõpuni. Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Leiu üleandmiseks soovitab politsei esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril. Seejärel tuleb politseiametnik ise tulirelvale järele ja toimetab selle ohutult politseisse hoiule.

Viimati viidi sarnane üleriigiline kampaania läbi kümme aastat tagasi ning toona jõudis politseisse hoiule 55 relva, 1301 padrunit ja seitse relvarauda. Peamiselt oli tegu jahi- ja vintpüssidega, ent hoiule anti ka sõjaaegseid relvi, nende osi ning laskemoona. Huvitavamateks loovutatud relvadeks oli näiteks püstol Mauser, mida valmistati masstootmises kuni 1939. aastani ning püss Arsenal, mida toodeti Eesti tehases kuni aastani 1941. Suurem osa relvi, millest inimesed politseile teada andsid, olid kehvas seisukorras, kasutuskõlbmatud ning katkised.