Kutsehariduskeskuse juht: õpetada võiks kõike, kui ainult õppijaid oleks

Järvamaa kutsehariduskeskuse juhi Rein Oselini sõnul pidas ta õiglaseks praegu õpetajad ja õpilased väljateenitud puhkusele lubada. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Järvamaa kutsehariduskeskuse juhil Rein Oselinil on nii mõnigi kord tulnud seista vastamisi kriitikaga, miks ei koolita kool ühe või teise tegevusharu spetsialiste. Oselini sõnul võiks kutsekool õpetada ükskõik mis eriala, aga kui huvilisi pole, ei saa ka eriala avada.

Ettevõtja Enn Veskimägi ütles hiljuti LP-le antud intervjuus, et Soomes pääseb umbes 40 protsenti õpilastest kõrgkooli ja 60 protsenti läheb kutseõppesse. Eestis on seis selline, et 70 protsenti gümnaasiumi lõpetanutest läheb kõrgkooli ja kutseõppesse ainult 25 protsenti. Miks on Eestis kutseõpe endiselt nii ebapopulaarne?

See statistika räägib valikutest kohe pärast gümnaasiumi. Kutsekoolidesse tulevad inimesed keskmiselt seitse aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist. Mõnel neist on ka juba kõrgharidus. See näitab, et kutseõppe vajalikkust mõistetakse hoopis hiljem.