Kutsehariduskeskuse juht: õpetada võiks kõike, kui ainult õppijaid oleks

Järvamaa kutsehariduskeskuse juhi Rein Oselini sõnul pidas ta õiglaseks praegu õpetajad ja õpilased väljateenitud puhkusele lubada. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Noored ei oska hinnata praktilise väärtusega oskusi
• Enamik kutseõppureid on täiskasvanud
• Uusi erialasid ei saa avada, kui õppureid napib
• Oluline on ettevõtete ja kooli koostöö

Järvamaa kutsehariduskeskuse juhil Rein Oselinil on nii mõnigi kord tulnud seista vastamisi kriitikaga, miks ei koolita kool ühe või teise tegevusharu spetsialiste. Oselini sõnul võiks kutsekool õpetada ükskõik mis eriala, aga kui huvilisi pole, ei saa ka eriala avada.

Ettevõtja Enn Veskimägi ütles hiljuti LP-le antud intervjuus, et Soomes pääseb umbes 40 protsenti õpilastest kõrgkooli ja 60 protsenti läheb kutseõppesse. Eestis on seis selline, et 70 protsenti gümnaasiumi lõpetanutest läheb kõrgkooli ja kutseõppesse ainult 25 protsenti. Miks on Eestis kutseõpe endiselt nii ebapopulaarne?

See statistika räägib valikutest kohe pärast gümnaasiumi. Kutsekoolidesse tulevad inimesed keskmiselt seitse aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist. Mõnel neist on ka juba kõrgharidus. See näitab, et kutseõppe vajalikkust mõistetakse hoopis hiljem.

Minu arust ongi põhjus selles, et 16–20aastane noor ei oska oma tulevases elus näha praktilise väärtusega oskusi. Lihtne küsimus: kuidas sa oled keevitustarvetega tegeleva firma juht, kui sa keevitada ei oska?

Kuidas on muutunud õppijate hulk Järvamaa kutsehariduskeskuses viimase kümne aasta jooksul?

Eestis tervikuna ei ole kutseõppurite arv viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Vähenenud on põhikooli järel õppijate hulk, kuid selle on kompenseerinud täiskasvanud õppijad.

Järvamaa kutsehariduskeskuses on õppijate arv aasta-aastalt suurenenud. Niisama õppijaid peaaegu pole. Seda kinnitab fakt, et meie koolis on väljalangevus Eesti keskmisest väiksem. Muuhulgas on selle põhjus ka õpilaste motivatsioon.

Tänavu alustas Järvamaa kutsehariduskeskuses õpinguid umbes 1150 õppurit, mis on viimase aja rekord. Millega suutsite nii suure hulga inimesi enda juurde meelitada?

Viimased kuus aastat igal aastal on uus eriala välja tulnud. Sel aastal siis militaartehnika tehniku eriala, mida õpetame koostöös Scoutspataljoniga. Põhikoolilõpetanuid jääb aasta-aastalt vähemaks ja praeguste haridusolude juures ei muuda seda trendi miski. Õpilaste arv suureneb täiskasvanud õppijate arvel.

Ilmselgelt on töö ja pere kõrvalt õppida raskem kui nooremalt. Kui vaadata, et meie täiskasvanud õppijate väljalangevus on kuus protsenti, aga riigi keskmine samal ajal 28 protsenti, siis tundub, et meie õpetajad oskavad pakkuda õigeid teadmisi ja hoida inimeste motivatsiooni.

Järvamaal on Paide ja Türi gümnaasiumi kõrval veel kolm väiksemat keskkooli. Kui need kolm kooli järgmisest sügisest uksed kinni paneksid, siis kui suur protsent kõigi kolme gümnaasiumi IX klassi lõpetanutest võiksid teie hinnangul tulla õppima kutsehariduskeskusse?

Ei oska vastata. Loodan, et mõni ikka tuleb. Olen aastate jooksul märganud, et põhikoolidest meile õpilasi tuleb, aga XII klassiga koolidest eriti mitte.

Kui sageli kuulete ettevõtjate etteheiteid, et kutsekool ei õpeta vajalikke erialasid? Kas rohkem on neid ettevõtjaid, kes otsivad kutsekooliga koostöövõimalusi, või neid, kes niisama kritiseerivad?

Neid, kes abi pakuvad, on rohkem. See küll ei ole iga kord otstarbekas, aga põhimõtteliselt võib iga Eesti kutsekool õpetada mistahes eriala. Lihtsalt pole neid, kes õppida soovivad.

Suures plaanis peaks ka ettevõtjate huvi olema, et põhikooli või gümnaasiumi lõpetanud noor õpiks midagi praktilist. Viimasel ajal ettevõtlusringkonnad seda räägivad ka.

Ettevõtjad küsivad, Rein Oselin vastab

Ilmar Poll, Marta Pagar

Järvamaal on mitu pagaritööstusettevõtet, kus on üle 400 töötaja. Oleks mõistlik oma kodukohas koolitada noori, kes ehk jääksid siia piirkonda ka tööle ja elama. Tegelikus elus tuleb seda kahjuks teha töökohtadel ning meie töötajad on käinud kvalifikatsioonieksamitel ja kutsetunnistusi saamas teistes maakondades. Tegemist on ühe suurima tööandjate sektoriga, miks Järvamaa kutsehariduskeskus sinna järelkasvu ei koolita?

Meie oleme valmis koolitama, kui oleks soovijaid. Koolituste vormi, sisu ja pikkuse suhtes meil erilisi piiranguid pole. Järgmine küsimus on, kes selle kinni maksab.

Kvalifikatsioonieksameid ei korralda kool, vaid tööandjate ühendus. Nemad siis vaatavad efektiivsust silmas pidades, kus eksameid korraldada. Marta Pagar saaks oma probleemile lahenduse töökohapõhise õppe kaudu, meie oleme valmis.

Janek Lohu, AS Paide MEK

On üldteada tõde, et ehitustöölistega on Eestis nappus käes. Millest võib olla tingitud tõsiasi, et veel üsna hiljaaegu mainekaks peetud eriala ei soovi noored tänapäeval enam õppima minna?

Ehitusvaldkond ei erine praegu teistest valdkondadest kuidagi. Õpilasi ei jätku ka sinna. Mina arvan, et ehituseriala maine rikkus ära kümne aasta tagune masu, kui praeguste võimalike õpilaste isad ja vanaisad ehitusettevõtetest koondati. Kodudest kadusid liisinguautod ja sõimata sai selle eest Janek Lohu oma kolleegidega. Ehitusettevõtete süü see muidugi polnud, aga tagajärgedega tuleb võidelda neil.

Küsimuses peitub probleem, mille võiks laiendada mistahes majandusvaldkonnale. Küsimus on, kuidas see või teine majandusvaldkond ühiskonnale atraktiivseks teha. Nagu näiteks pangandus on või ehitusvaldkond oli.

Jaan Meikup, OÜ Meiren Engineering

Järvamaa panustab kogu Eesti tööstuse ja ehituse sektorisse ligi 50 protsenti rohkem kui kogu Eesti SKPsse. Seega tasub meil panustada selles sektoris inimeste väljaõppesse, sest maakonna majandus on selgelt sellesuunaline. Kogukonnale on oluline, et kohalikud noored saaksid õppida ja õpitud oskusi kohapeal rakendada. Seega võiks suur osa erialadest, mida Järvamaa kutsehariduskeskus õpetab, olla suunaga, mida saab kohalik noor kooli lõpetades ka kohapeal rakendada, mis oleks konkurentsivõimeline ja perspektiivikas.

Jutus on kõik õige. Oleme proovinud avada metallieriala, üritanud selles valdkonnas teha täienduskoolitusi. Metallieriala avamisega jooksime peaga vastu (riigi)seina. Mõni täienduskoolitus on välja tulnud. Probleem jääb, sest pole, kes õppida soovib. Ja teame ju ka, et need vähesed, kes näiteks metallitööd Tallinna õppima lähevad, siia tagasi ei tule. Küsin vastu. Ehk peaks lühiajalise renditööjõu asemel korraldama tublidele meestele ja naistele pikemad viisad, koolitama neid koos? Plusse ja miinuseid siin muidugi on.

Kuidas saavad ettevõtted kaasa aidata sellele, et Järvamaa kutsehariduskeskus annaks noortele oskusi-võimalusi, mida on tänapäeval vaja nii tootearenduses, mehhaanikas kui ka selle valdkonna oskus-tegevus-väärtusahelas, et kooli lõpetanud noored jääksid Järvamaale?

Meie suhted Järvamaa ettevõtetega on üldiselt väga head ja üksteise probleeme me teame. Äriinkubaatori ideed võiks kaaluda, seda enam, et Mäo Investi rahvaga oli sellest aastaid tagasi juttu.

Lihtne näide: me ei suuda otsustada, kas pidada igas koolis oma robootikaringi või teha üks kogu linna peale. Laiemalt: Eestis pole maakonda, kus huvigrupid oleksid rahul koostöö maakondliku koordineerimisega. Ja kui keegi kuskil midagi proovib, siis mitte kõik osalised ei võta seda tõsiselt. Mina pole ainuke, kes peaks sügavalt peeglisse vaatama, aga oleks tore, kui Järvamaa siin teistest erineks.

Enno Vaab, AS Mäo Invest

Kuidas saab Järvamaa kutsehariduskeskus olla abiks Järvamaa kui regiooni arengule? Kui palju õpilasi on kutsehariduskeskuses Järvamaalt ja kui paljud neist jäävad siia õpitud erialale?

Järvamaa kutsehariduskeskus õpetab palju selliseid erialasid, mida mujal Eestis õppida ei saa, ja selle tõttu on meil õpilasi üle terve Eesti. Pärast õpinguid minnakse koju tagasi.

Kogu meie tegevusest puudutab Järvamaad umbes veerand. Praeguste mängureeglite järgi see osa väheneb tasemeõppes ja võib suureneda täienduskoolituses. Maakonna heaks oleme teinud ja teeme kõik, mida oskame, eelkõige oleme ju koolitajad. Aastaid kestnud kutse-eelkoolitusega on meie maakonna põhikooliõpilane kursis kutseõppe võimalustega kõige paremini Eestis. Õppijaid pole see küll toonud, aga eks siin ole omad põhjused. Võiksime koos maakonna era- ja riiklike struktuuridega teha midagi eespool pakutud äriinkubaatorisugust. Koolimajas ruumi on.

Tanel Press, AS Jalax

Kuidas käib Järvamaa kutsehariduskeskuses koolituskvaliteedi hindamine?

Sisemiselt, see tähendab rahuolu-uuringute kaudu sihtgruppide hulgas, ja väliselt, see tähendab vaatame, kuidas meie õpilased on sooritanud kutseeksameid. Riik korraldab meile teatud aja tagant kvaliteedihindamist, mis on võrreldav ülikoolide akrediteerimisega. Mingit kaudset infot saame ka selle kohta, kes ja kuidas tööturul hakkama saab.

Heili Burmeister, Käru südamekodu

Kuidas teavitate õppureid vabadest töökohtadest?

Siin meil mingit üldist süsteemi pole ja oleme olnud paindlikud. Tavaliselt oleme pakkunud meie poole pöördunutele võimalust tulla klassiruumi õpilaste ette ning tutvustada ettevõtet ja võimalusi. Kõik meile saadetud tööpakkumised ripuvad stendidel ja sotsiaalmeedias. Minu arust on ainuke võimalus lähiajal õpilasi saada, kui kool ja tulevane tööandja teevad seda koos.

Milline on koostöö praktikaettevõtetega, millisel juhul on praktika juhendamine tasustatud? Kas juhendajaid koolitatakse õppeprogrammi ulatuses?

Selge, et mõistlikus ettevõttes on inimesed rakkes ja praktikandiga tegelemine nõuab ressurssi. Praktikate juhendamine meie poolt tasustatud pole ja ma arvan, et ettevõte peaks siin nägema muud kasu.

Praegu on küll riigis käimas töökohapõhise õppe projekt, mille reeglid lubavad juhendajat töökohal tasustada ja küllap siis see on segadust tekitanud. Juhendajaid koolitame igal aastal.