Äsjane torm meenutab: igaühel tuleb oma kodus kriisiks valmistuda

Pühapäevane torm ei lükanud upakile ainult elektriposte, vaid ka suure osa Eesti riigist.

FOTO: Sander Ilvest

Eelmisel nädalavahetusel Eestit ja kõige enam Võrumaad laastanud torm meenutab, et kriisideks tuleb valmis olla igal leibkonnal. 

Vaid mõnetunnise tugeva tuulega tormi tõttu võib kaduda elekter ja sellest tulenevalt kõik muud elektrist sõltuvad teenused, mille olemasoluga me igapäevaselt harjunud oleme. Sellistes olukordades hakkama saamiseks peab igaühel kodus olema varutud toitu ja vett ning olema läbi mõeldud, kuidas saada sooja ja hoida sidet olukorras, kus elekter võib katkeda mitte tundideks, vaid isegi päevadeks.

„Kevadel rääkisime palju kriisideks valmisolekust. Nädalavahetusel toimuski õpikunäide kriisist: tuli tugevate tuultega ja vaid mõne tunni kestnud torm, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. Sellest tulenevalt kadusid omakorda kõik muud elektrist sõltuvad teenused – vesi, side, toasoe, aga ka võimalus tankida kütust, kasutada sularahaautomaate jne. Loodan väga, et inimesed, kes nädalavahetusel tormiga kokku puutusid, olid võimalikule kriisile mõelnud ja selleks valmistunud,“ räägib siseministeeriumi asekantsler Viola Murd, kes tunnustab ühtlasi Võru linna ja kõiki asjaosalisi, kes asusid olukorda kiirelt lahendama, et elutähtsad teenused võimalikult ruttu taastada.

Murd kutsub kõiki Eesti elanikke veelkord tutvuma veebilehel www.kriis.ee toodud juhistega, kus on kirjeldatud, kuidas kriisiks valmistuda. „Samas peavad kõik elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsused olema valmis täitma oma ülesandeid ka siis kui ei ole elektrit ega sidet. Kriisideks valmistumine tähendabki, et igaüks peab oma osa kandma – elanikud, elutähtsate teenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja riik,“ selgitab Viola Murd.

Vaid mõnetunnise tugeva tuulega tormi tõttu võib kaduda elekter ja sellest tulenevalt kõik muud elektrist sõltuvad teenused, mille olemasoluga me igapäevaselt harjunud oleme.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul näitas nädalavahetuse olukord, et selliseid kriisiolukordi ei ole võimalik ära hoida, küll saab nendega toimetulemiseks aga ette valmistuda. „Olukordi, kus tuul on nii kõva, et puud kukuvad ja katused lendavad, me ära hoida ei suuda. Me saame ainult ise paremini valmis olla, et kui elekter kaob, siis teame oma kodus täpselt, kus on taskulamp ning kuhu oleme natuke toitu ja vett varunud. Ja naabritega tasub hoida häid suhteid, et minna nende juurde ahjuga köetavasse tuppa sooja või vastupidi – kutsuda oma ahiküttega tuppa nemad külla. Iga inimene, kohalik omavalitsus, aga ka riik peavad olema selliseks kriisiks valmis.“

Tammearu rõhutab, et on eksitav arvata, et häda korral saabub abi alati kiiresti. „Sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada? Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.“

Igal perel tasub läbi mõelda, kuidas võimaliku kriisi korral toime tulla ja end selleks ette valmistada – rohkem infot leiab veebilehelt www.kriis.ee ja Naiskodukaitse tasuta käitumisjuhiste äpist „Ole valmis!“.

Tugevdades enda ja oma pere vastupanuvõimet kriisideks, on igaüks valmis hakkama saama ka ajal, kui riik ei pruugi esimesel võimalusel just sinu pereni jõuda. Aidake ka oma vanemas eas sugulasi ja naabreid. Meie turvalisus algab meist endist.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles