Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
/nginx/o/2009/01/12/116550t1h42c9.jpg)
Riik toetab 75 miljoniga omavalitsusi, kes tõstavad lasteaiaõpetaja palga 10 277 kroonini. Enamik meie omavalitsusi tahab tõusuga kaasa minna, mõni kahtleb toetuses ja on otsustanud oodata, kuni abi on kindel.
Eelmisel aastal toetas riik omavalitsusi, kes tõstsid lasteaiaõpetaja palga noorempedagoogi töötasuga võrdseks. Tänavu suurendas riik kooliõpetajate palka kaheksa protsenti, mis tähendab, et nooremõpetaja teenib vähemalt 10 277 krooni kuus.
Nüüd peavad omavalitsused otsustama, kas minna palgatõusuga kaasa ja saada osa 75 miljonist kroonist, mis on ette nähtud lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks, või mitte.
Toetus katab väikse osa palgatõusust
Siiski on riigieelarve pidev muutmine ja ärev majandusseis pannud omavalitsusi toetuse saamises kahtlema.
Türi vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Triin Pärna ütles eelmisel nädalal, et praegu lasteaiaõpetajate palgad ei suurene. «Aga see oleneb sellest, kas riik peab oma lubadust ja toetab,» selgitas ta. «Praegu on rahandusministeeriumi kodulehel selle koha peal null ja tundub, nagu riik ei anna raha.»
Pärna lausus, et kui riigi toetus on täiesti kindel, siis valla lasteaiaõpetajate palk tõuseb, aga omavalitsusel üksi seda teha jaksu pole.
Rahasaamises kahtles ka Järva-Jaani vallavalitsuse pearaamatupidaja Juta Mõtsnik. «Et vastaval real on null, ongi tekkinud kahtlused, kas toetust üldse tuleb,» põhjendas ta. «Kui tulevad numbrid taha, siis tahaksime tõsta lasteaiaõpetaja palga noorempedagoogi tasemele.»
Ambla vallavanem Alari Kirt sõnas, et valla eelarve on siiski palgatõusuga arvestanud ja riigi toetus selle otsuse juures suurt osa ei mänginud. «Riigi toetusele kindel olla ei saa,» selgitas ta. «Kui meie tõstame aasta algul palka, siis riik võib-olla annab raha meile juunis. Toetamine tähendab ikkagi, et enamik raha peab panema ise.»
Rahvastikuministri nõunik perepoliitika valdkonnas Liina Kanter sõnas, et omavalitsused ei peaks laskma end rahandusministeeriumi kodulehel kirjas olevast nullist heidutada, sest raha on olemas. «Praegu pole mingit märki, et seda raha tänavu lasteaiaõpetajate palkade tõusuks ei anta,» lisas ta.
Kanter selgitas, et null on vastaval real kirjas seepärast, et rahasaamisel on teatud tingimused ja summad ilmuvad siis, kui omavalitsused on esitanud aprilliks aruande palgatõusu kohta. «Paanitseda pole mingit põhjust,» lisas ta.
Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre ütles kindlalt, et vald ei kavatse pakutavast toetusest hoolimata lasteaiaõpetajate palka tõsta, sest raha lihtsalt pole. «Eelmisel aastal suurenes nende töötasu 35 protsenti noorempedagoogi tasemele ja see oli väga suur tõus,» põhjendas ta.
Palk võib tõusta vaid õpetajatel
Mitu omavalitsust pidas riigi toetust vajalikuks. Kareda vallavanem Triin Pobbol ütles, et kui riigi abi poleks, siis palgad ei suureneks. «Valla ülejäänud töötajatel me ei tõsta palka,» lisas ta.
Paide vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Reet Muru hindas riigi toetust samuti oluliseks ning lisas, et vald soovib suurendada lasteaiaõpetajate palka.
Koeru vallavanema Jaago Kuriksi meelest oleks kahju loobuda pakutud rahast, seega üritab vald võrdsustada lasteaiaõpetajate palka noorempedagoogi palgaga.
«Aga meie soovime tõsta ainult selle määra jagu, rohkem jaksu pole, tegelikult ju kellelgi teisel me palka ei tõsta,» täpsustas ta.
Kuriks rõhutas, et palgatõus pole siiski veel kindel, sest volikogu pole eelarvet kinnitanud.
Koigi vallavalitsuse pearaamatupidaja Maire Sõrmus sõnas, et lasteaiaõpetajate palgatõus pole kindel, sest eelarve pole volikogust läbi käinud, kuid vald tahab tõusuga kaasa minna.
Sõrmus märkis, et riigi toetus katab palgatõusust küll väikse osa, kuid sellestki on abi.
Imavere vald pole samuti kindlat otsust teinud. Vallavanem Jüri Ellram selgitas, et vald tahab hoida lasteaiaõpetajate palgad riigi soovitud suuruses ja riigi makstav toetus on seejuures ajendav. «See polegi väga väike raha,» lisas ta.
Väätsa vallas on palgaarutelud pooleli. Vallavanem Kaja Sepp leidis, et palgatõusu üle otsustamisel riigi abi tugev pooltargument ei ole, sest katab palgatõusust vaid väikse osa.
Paide linnavalitsus arvutab samuti praegu üle, kas on raha palgatõusuks. Abilinnapea Piret Sapp sõnas, et see sõltub ka riigi toetusest. Palgamääruse muutmise eenõu valmistab linnavalitsus ette veebruari linnavolikogu istungiks, kes teeb otsuse.
Albu vallavanem Kalju Kertsmik ei lubanud kindlalt, et lasteaiaõpetajate palgad suurenevad, sest eelarve on lugemisel, kuigi soov on võrdsustada nad noorempedagoogidega. «Kui tänavu kellegi palgad üldse tõusevad, siis eelkõige ikkagi õpetajatel,» märkis ta.
RIIGITOETUS
Riigil on lasteaiaõpetajate palgatõusu toetada 75 miljonit krooni.
Toetust saavad taotleda omavalitsused, kes on tõstnud kõrgharidusega pedagoogi palga noorempedagoogi palga alammäärani (10 277 krooni), kesk-eriharidusega õpetajal peab see olema vähemalt 15 protsenti noorempedagoogi palgast.
Vastavate tingimuste täitmist kontrollib riik aprillis, toetusi jagab juunis.