Raskete tagajärgedega lähisuhtevägivalla vältimiseks võetakse kasutusele uusi meetmeid

Lähisuhtevägivald.

FOTO: Arvo Meeks

Viimase nelja aastaga on Eestis lähedase inimese käe läbi elu kaotanud 41 inimest ja lähisuhtevägivalla tagajärjel on raskeid tervisekahjustusi saanud ligi 130 inimest. Ametkonnad töötavad pidevalt selle nimel, et raskete tagajärgedega juhtumeid oleks edaspidi vähem.

„Koostöös partnerasutustega on meie kindel eesmärk ja oleme astumas vajalikke samme, et tulevikus oleks järjest vähem raskete tagajärgedega lähisuhtevägivalla juhtumeid. Selleks on väga tähtis peatada vägivald ja seeläbi ennetada tõsiseid tagajärgi,“ sõnas Kati Arumäe, PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik.

Politsei- ja Piirivalveametil valmis äsja viimase nelja aasta raskete lähisuhtevägivalla juhtumite analüüs, millest ilmnesid traagiliste tagajärgedeni viivad riskitegurid. „Analüüs on üheks aluseks politseipraktika muudatusteks alustamaks üle-eestiliselt riskihindamist, et vähendada korduvat ja raskete tagajärgedega vägivalda,“ tõi Arumäe välja.

Siseministeerium on kannatanute paremaks kaitseks asunud välja töötama häirenupusüsteemi. Nuppu kasutades saab häirekeskus kiire reageerimisvajadusega teate, mis suure tõenäosusega aitaks ära hoida kõige raskemate tagajärgedega juhtumid. Selle teenuse sihtrühmaks on inimesed, kes on politsei poole pöördunud ning politsei on hinnanud ohu kannatanu elule ja tervisele kõrgeks.

Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks ohvrile täiendavat kaitset võimaldava viibimiskeelu ja liikumisvabaduse muudatuse, mille alusel saab politsei lisavõimalusi keelata vägivallatsejal ohvri lähedal viibimise või kohustada teda viibima mõnes konkreetses kohas.

Lisaks plaanib justiitsministeerium lähiajal saata valitsusse kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni. „Ühe muudatusena saab sel juhul prokurör ajutise lähenemiskeelu määrata lihtsamalt ja kiiremini. See on hädavajalik, et luua distants ohvri ja vägivallatseja vahele ning anda seeläbi ohvrile hingamisruumi ja aega, et kavandada järgmisi samme ning võtta vastu abi, mida pakuvad politsei, prokurör ja ohvriabi,“ selgitas riigiprokurör Karin Talviste.

Sotsiaalministeerium analüüsib praktikas tekkinud kitsaskohti vägivalla keskele sattunud kannatanute, sealhulgas naiste ja laste abistamisel ning valmistab ette ohvriabi seaduse muutmise eelnõu, et tagada parem tugi vägivalla tõttu kannatanud inimestele ja nende lähedastele. Lisaks töötatakse välja lähisuhtevägivalla märkamist toetavad materjalid tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös siseministeeriumiga on Euroopa sotsiaalfondi rahade eest loonud üle Eesti 18 MARACi töögruppi, mis tegelevad selliste juhtumitega, kus kannatanu elu ja tervis on lähisuhtevägivalla tõttu otseselt ohus.

Kannatanu kaitse ja turvalisuse tagamiseks on kokku lepitud tegevused Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavas aastateks 2019-2023.

25. novembril tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Lähisuhtevägivald on tõenäoliselt kõige levinuim naistevastase vägivalla vorm. Uuringute järgi on iga kolmas naine maailmas kogenud mingil hetkel oma elus lähisuhtepartneri, sagedamini meessoost partneri rünnakut. Vägivald võib olla nii füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, kui majanduslik, sagedamini on tegemist kombinatsiooniga nendest. Naistevastane vägivald on tõsine inimõiguste rikkumine ja peamine oht naiste tervisele ning heaolule.  

  • Nelja aastaga on Eestis lähisuhtevägivalla kuritegude tõttu hukkunud 41 inimest.
  • Raskeid tervisekahjustusi tekitab ohvrile enamasti praegune või endine elukaaslane ja ohvriks on enamasti naine.
  • Suur osa raskete vägivallakuritegude toimepanijaist on ka varem olnud vägivaldsed.
  • Valdavalt pannakse rasked lähisuhtevägivalla kuriteod toime koduseinte vahel.
  • Lastega peredes, kus pannakse toime raske lähisuhtevägivalla kuritegu, näevad pooltel juhtudel seda pealt lapsed.
  • Sageli on vägivallatseja kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes.
Tagasi üles