Reidi tulemus: 84% kontrollitud kortermajadest puudustega

Päästeameti inspektor Lennart Okas kontrollis teisipäeval tule­ohutusnõuete täitmist kortermajade ühiskasutatavatel pindadel. Selle käigus sattus ta ka ühte ammu unustatud kamina­ruumi, millest on saanud vanakraamiladu. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Möödunud nädalal kontrollisid Päästeameti inspektorid tuleohutusnõuete täitmist kortermajades ning 227 kontrollitud kortermajast oli korras vaid 37.

„Usun, et kõik nõustuvad sellega, et põlevast kortermajast peavad kõik elanikud võimalikult kiiresti ja ohutult välja saama. Ometi aga näitavad meie viimase kahe aasta jooksul tehtud kontrollid ja reaalsed tulekahjusündmused, et väga paljudes kortermajades varitsevad lõksud,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Viimasel kahel aastal on Päästeamet kortermajadesse teinud viis reidi, kokku on kontrollitud 1550 hoonet, millest puuduseid leiti 76%. Keskmiselt rikutakse majas enam kui kahte tuleohutusnõuet. Eelmisel nädalal toimunud reidi käigus käidi 227 majas, millest puuduseid leiti 84%, kusjuures kontrolliti vaid üldkasutatavaid pindu ning korteritesse ei sisenetud.

Kõige enam eksitakse evakuatsiooninõuete vastu. Mõned levinumad rikkumised on näiteks sellised, kus koridorides hoitakse asju, mis võivad põlema süttida või jäävad ette majaelanikele, kes soovivad majast väljuda, aga ka päästjatele, kel vaja tuld kustutada või kannatanuid majast välja tuua. Samuti on asjad korrast ära tuletõkkeustega – need kas puuduvad üldse või hoitakse neid lahti.

Kõige enam eksitakse evakuatsiooninõuete vastu.

„Tõsi, teinekord on puudused sellised, mille parandamine vajab rahalist panust, näiteks on vaja välja vahetada uks või selle lukusüsteem. Paljudel juhtudel on puudused aga sellised, mis ei vaja raha, vaid lihtsalt seda, et korteriühistu paneks koos majaelanikega pead kokku ja teeks oma üldkasutatavad pinnad korda,“ nentis Tähe ja lisas, et ka mõne väiksema asja ära tegemine aitaks kaasa kogu maja ja selle elanike ohutusele.

2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus 1 inimene suvilas ja 1 ridaelamus.

Alates novembrist saavad korteriühistud tellida ka tuleohutusalase nõustamise, mille eesmärk on, et korteriühistud teaksid tuleohutusnõudeid ja oskaksid neile ka ise tähelepanu pöörata. Nõustamisele on võimalik registreeruda Päästeala infotelefonil 1524. Nõustamine on tasuta.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis.

Tuleohutusnõuded korteris:

·       Eluruumis peab olema töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisaks ka vinguandur.

·       Hoolda küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem.

·       Korteri uks võiks olla seestpoolt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral sinna lõksu ei jääks.

Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal:

·       Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik.

·       Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.

·       Kui keldri uks avaneb trepikotta, peab see olema tuletõkkeuks, et keldritulekahju korral ei leviks suits trepikotta. Vastasel juhul jääb kogu maja rahvas lõksu ega pääse välja.