Eestis on nüüdseks loodud juba 4000 õpilasfirmat

Pildil õpilasfirma SÕNG liikmed. Foto: Erakogu

Eesti koolides ettevõtlusõppe programmi pakkuv, õpilasfirmade tegutsemist juhendav ning ka töövarjupäeva korraldav JA Eesti (Junior Achievement) registreeris Eesti läbi aegade 4000. õpilasfirma.

 

Ümmarguse järjekorranumbriga õpilasfirma SÕNG Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist toodab lauamängu, kus tuleb täringutel olevatest tähtedest võimalikult palju sõnu moodustada ja eesmärk on arendada mängijate sõnavara.

JA Eesti direktor Kersti Loor rõõmustas, et ajast, mil Eesti esimene õpilasfirma loodi 1992. aastal, on kogu valdkond ja ka noored ise tohutult arenenud. „Toona tegelesid palju õpilasfirmad peamiselt lühiajaliste projektikestega, aga nüüd leiutavad noored ise uusi tooteid, disainivad, teevad müüki välismaale, järgivad keskkonnasäästmise põhimõtteid jne. Muidugi esimesed õpilasfirmad 27 aastat tagasi tegutsesid ka teistsuguse programmi järgi. Toona kestis firma tegemine paar kuud ning seda tehti terve klassiga,” selgitas Loor. Nüüdse programmi järgi on õpilasfirma kestus vähemalt üks õppeaasta ning firmas liikmeid tavaliselt kolm kuni viis.

Loor lisas, et kuigi praeguseks on paljud selle aasta õpilasfirmad juba loodud, siis on neid veel juurdegi oodata, et noored jõuaksid oma tooteid ja teenuseid enne jõule pakkuma hakata. Taaskasutuse ja keskkonnasäästu kõrval on sellel aastal populaarsemaks valdkonnaks aksessuaarid ja riietus.

Ümmarguse järjekorranumbriga õpilasfirma SÕNG Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist toodab lauamängu, kus tuleb täringutel olevatest tähtedest võimalikult palju sõnu moodustada ja eesmärk on arendada mängijate sõnavara.

„Hetkel on registreeritud juba 280 firmat, aga paljud noored on alles oma ettevõtteid kokku panemas ja kuna sel õppeaastal on ka rohkem õpilasfirma programmi rakendavaid koole, siis on tõenäoliselt sündimas rekord ja oleme kindlad, et ületame sellel õppeaastal 400 õpilasfirma piiri,“ selgitas Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor.

„Meil on väga hea meel, et ettevõtlusõpe haarab kaasa üha rohkem õpetajaid, koolijuhte ja loomulikult ka noori endid, sest see annab oskusi kõikidele elualadele,“ märkis Loor, lisades, et teiste hulgas on oma õpilasfirmas tegutsemas ka tuntumaid nimesid nagu näiteks Kelly Sildaru, kelle ettevõte toodab taaskasutatud materjalidest patsikumme, ning õpilasfirmaga tegeleb ka Maria Rannaväli, keda muidu näeb Youtube’i kanalis.

Endiselt on õpilaste seas populaarsed valdkonnad aksessuaarid ja riietus, millele lisatakse enda tore lisand või leiutatakse lausa midagi uut. „Näiteks on valikus magnetkinnitusega püksirihm, puidust teatrikott, jalgratta dünamo, millega saab laadida akupanka või mobiili, korduvkasutatavad vatipadjad, biolagunev närimiskumm jne,“ loetles Loor. 

Lisaks toodetele pakuvad paljud õpilasfirmad ka teenuseid: toodangujääkide vahendamise teenus, koertehoid, õpiabi, kaardirakendus, mis koondab noortele suunatud sündmusi jne. 

„Lihtne, aga meie meelest vägagi geniaalne idee on näiteks ühe õpilasfirma mõte luua kõikide õpilasfirmade tooteid koondav veebileht. Peagi algavad küll õpilasfirmade laadad, aga üks suur leht, kuhu kõik teenused ja tooted oleks kokku koondatud, oleks vägagi kasulik,“ lisas Loor. 

Järgmine õpilasfirmade laat oli laupäeval Värskas ja seejärel on neid oodata igal detsembri nädalavahetusel erinevates paikades üle Eesti.

Eesti õpilasfirmad on väga hästi paistnud silma erinevatel võistlustel. Euroopa parimate õpilasfirmade valimisel on koju toodud ühel korral kolmas koht, neljal korral teine koht ning lausa kolm korda esikoht (2009 – Roheline Jälg, 2013 – Kolm Põrsakest, 2017 – Festera). JA Eesti tegeleb aktiivselt koolitamise ja kogemuste jagamisega Gruusias, et toetada sealset ettevõtlusõpet ning õpilasfirmade loomist.