Tuleohutuse seadus muudab vingugaasianduri tahkeküttega kodudes kohustuslikuks

Vingugaasiandur muutub kohustuslikuks. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu sai täna Vabariigi Valitsuse heakskiidu Riigikokku saatmiseks. Seaduse muudatuse üks eesmärk on tulesurmade vähendamine muutes vingugaasianduri puupliidi, -ahju või -kaminaga eluruumides kohustuslikuks, aga ka tuleohutusega seotud asjaajamise lihtsustamine.

„Kodu peab olema inimese jaoks kõige turvalisem koht,“ sõnas siseminister Mart Helme. „Helkuri kandmine pimedal ajal on ju elementaarne, sama elementaarne peaks olema ka küttekoldega kodudes vingugaasi tuvastava anduri olemasolu. Eestis hukkub igal aastal tulekahjudes ligi 50 inimest, pea 95% juhul on surma põhjus vingumürgitus. Valdava osa neist surmadest oleks olnud aga võimalik ära hoida nii lihtsa tegevuse kui vingugaasianduri paigaldamisega. Kuigi vingugaasianduri olemasolu muutub puupliidi, -ahju või- kaminaga eluruumides kohustuslikuks kahe aasta pärast, siis iseenda ja oma lähedaste elude päästmiseks oleks lihtsaim viis paigaldada vingugaasiandur varem kui seadus seda ette näeb,“ märkis Helme.

Vingugaasiandur on juba praegu kohustuslik gaasiseadmega eluhoonetes.  Suitsuandur on igas kodus kohustuslik juba kümme aastat, kütteliigist olenemata.

Lisaks luuakse ennetustöö tõhustamiseks küttesüsteemide registreerimise kohustus, mis annab põhjaliku ülevaate küttesüsteemidest ja nende korrasolekust. Korstnapühkijad ja pottsepad hakkavad sisestama kõiki oma töid – uusi ja puhastatud ahjusid, aga ka puuduseid, mida nad oma töös tuvastavad – digitaalsesse registrisse. Selliselt muutub suhtlus päästjate ja kodanike vahel kiiremaks ja mugavamaks. Lisaks ei pea enam säilitama korstnapühkija akti, mis tõendab, et küttesüsteem on korras. See info saab olema digitaalselt kättesaadav.

Vingugaasiandur on juba praegu kohustuslik gaasiseadmega eluhoonetes. Suitsuandur on igas kodus kohustuslik juba kümme aastat, kütteliigist olenemata.

Seaduse muudatus näeb ka ette kohalike omavalitsuste ja erasektori senisest erinevat rolli tuleohutuse tagamises. Tuleohutute hoonete arvu suurendamiseks kavatsetakse rakendada efektiivsemaid ja vähem bürokraatlikke lahendusi. Nii kaotatakse eelnõuga osadel hoonetel iga-aastase enesekontrolli tuleohutusearuande esitamise kohustus ning asendatakse see hoopis tuleohutuseksperdi või -spetsialisti külastusega.

„See vähendab kirjalike aruannete esitamise ja kontrollimise koormust nii ettevõtetele kui ka Päästeametile ning lisab vastavatele objektidele kontrolliks täiendava silmapaari,“ rääkis Mart Helme. „Muudatus puudutab pea 10 tuhat hoonet, millest 2000 hoone omanikud pole pidanud siiani mingil moel ega viisil riigiga suhtlema. Muudatuse järgselt suureneb tuleohutute hoonete hulk eeskätt just nende võrra, aga pikemas vaates kõigi 10 tuhande hoone võrra,“ lisas Helme.

Lisaks võimaldab seaduse muudatus kohalikel omavalitsusel väiksemate ehitiste puhul ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel tuleohutusnõuete täitmist hinnata iseseisvalt. Samuti tõhustatakse võimalusi Päästeameti ennetustööks luues vajalikud andmebaasid info kogumiseks ja töötlemiseks. Maastiku kontrollitud põletamise lubamisega luuakse tingimused maastikupõlengute ennetamiseks ning liigikoosluse säilitamiseks. Tuleohutusteenuste kvaliteeti suurendatakse tuleohutusspetsialistidele ja -ekspertidele pädevusnõuete seadmisega.

Kõik eelnõus esitatud muudatused hakkavad kehtima 1. juulil 2020. aastal, välja arvatud vingugaasianduri paigaldamise kohustus, mis jõustuks 1. jaanuarist 2022.