Eesti rahvastikuregistrisse on kantud nüüd ligi 100 aasta perekonnasündmuste dokumendid

Sünnitunnistus. Foto: Egert Kamenik

2019. aastaga lõpeb maailmas unikaalne töö, kus tagantjärele digiteeriti ja sisestati rahvastikuregistrisse perekonnasündmuste dokumendid alates aastast 1926. Selleks pildistati ning sisestati rahvastikuregistrisse ligi 4 miljonit paberil koostatud perekonnasündmuse dokumenti sündide, surmade, abielude, lahutuste ja nimemuutuste kohta.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul sõltub andmete õigsusest ja täpsustusest teenuse kvaliteet ja mugavus tarbija jaoks. „Nüüd ei pea enam inimesed Eesti siseselt paberil perekonnaseisudokumente ühest asutusest teise viima. See teeb riigiga suhtlemise palju lihtsamaks. See ongi e-riik!“

Rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetel on õiguslik tähendus ja kõik Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kasutavaid neid andmeid, mis muudab Eesti sisese andmete ning dokumentide kasutamise teenused tarbijatele mugavaks.

Rahvastikuregistrisse kanti ka välismaal toimunud perekonnasündmuste dokumendid, mis leiti suunatud otsingute abil Politsei- ja Piirivalveameti arhiivist ja mis olid esitatud enne 2011. aastat. Kokku leiti pea 56 000 varasemalt rahvastikuregistrisse kandmata välisriigi perekonnasündmuse dokumenti.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tunnustab kõiki ligi 200 inimest maavalitsustest, kohalikest omavalitsustest, Riigi Tugiteenuste Keskusest ja Siseministeeriumist, kes aastatel 2005-2019 otsimis- ja sisestamistööd on teinud. 15 aastaga on ära tehtud uskumatult suure töö. „Selle tulemusel on Eesti inimestel rahvastikuregistris õiged andmed nime, sünniaja ja -koha, perekonnaseisu ja suhete kohta nii abikaasade kui ka vanemate ja laste vahel. Rahvastikuregister on e-riigi ülesehituse alustoeks, võimaldades automaatseid teenuseid ja muutes need lihtsamaks, kiiremaks, usaldusväärsemaks ja soodsamaks,“ sõnas Enel Pungas.