Täiskasvanud osalevad täienduskoolitustel järjest rohkem
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
20. detsember 2019, 07:50
/nginx/o/2019/08/27/12504183t1h5385.jpg)
Kolmandat korda kogutud täiskasvanute täienduskoolituste tegevusnäitajate andmetel osales 2018. aasta jooksul koolitustel üle 11 protsenti rohkem inimesi kui aasta varem ehk 420 343. Kõige populaarsemad olid juhtimise ja halduse ning isikuarengu koolitused.
Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on tegevusnäitajad väärtuslikud nii üksikisiku, tööandjate kui riigi jaoks. „Juba täna kogutav statistika aitab koolituse valimisel kaasa, võttes arvesse koolitaja kogemust oma valdkonnas. Tegelikult on aga meie eesmärk muuta sobiva koolituse valimine inimese jaoks veelgi lihtsamaks. Selleks on ettevalmistamisel ühtne koolituste kvaliteediraamistik.“
Kokku osales täienduskoolituste kursustel 420 343 täiskasvanud õppijat. Enamik neist õppis linnades, kus on õppimisvõimalusi rohkem – ligi pooled Tallinnas ja kolmandik Tartus.
Enim inimesi osales juhtimise ja halduse koolitustel, kokku oli neid 26 596. Populaarseteks osutusid ka isikuarengu koolitused, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi nagu enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales kokku 26 154 inimest.
Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on tegevusnäitajad väärtuslikud nii üksikisiku, tööandjate kui riigi jaoks.
Suurim täienduskoolituse pakkuja õppijate arvu poolest oli kolmandat aastat järjest Tartu Ülikool 32 755 õppijaga, millele järgnesid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Kuigi kõrgkoolid on suurimad täienduskoolituste pakkujad, siis õppijate koguarvust lähtuvalt on koolitusturg siiski erapakkujate käes.
Erinevate mahtudega kursusi korraldati kokku 90 711. Sarnaselt varasematele aastatele pakuti kõige rohkem ehk 44 protsendil juhtudest lühikesi, kuni kaheksa akadeemilist tundi kestvaid kursusi, mis mahtusid ühe koolituspäeva sisse. 2017. aastal moodustasid lühikursused koguarvust 37 protsenti. Tasemeõppeasutused eelistasid seevastu korraldada õppemahu poolest pikemaid kursusi.