Tervise Arengu Instituut (TAI) juhtis novembris ja detsembris kampaaniaga tähelepanu alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide seostele. Emotsionaalse seisundi ja vaimse tervise olukorra paremaks mõistmiseks soovitas TAI täita emotsionaalse enesetunde testi alkoinfo.ee veebilehel. Kampaania jooksul tegi testi 8499 inimest, suurel osal neist esines väsimuse ja depressiooni sümptomeid.
Kampaania jooksul testi teinutest esines väsimuse ja depressiooni sümptomeid 60 protsendil
Praeguseks on emotsionaalse enesetunde testi teinud kokku ligi 16 000 inimest, üle poole neist tehti kampaania ajal. Testi tulemused annavad märku unetuse, ärevuse ja depressiooni sümptomite olemasolust ning aitavad neile tähelepanu pöörata. Testi teinutest 60 protsendil esines väsimuse sümptomeid määral, mis võib viidata väsimussündroomi esinemisele. 61 protsendi testi teinute tulemused viitavad, et neil võib esineda depressiooni. Ligikaudu pooltel testi teinutest esines ka unehäirete ja üldärevuse sümptomeid.
Alkoholi tarvitamise ja kehvema vaimse tervise vahel on seos – alkoholitarvitajate seas esineb rohkem depressiivsust. 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et alkoholi tervist ohustaval moel tarvitavad inimesed on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid. On oluline meelde tuletada, et alkohol ei ole lahendus elus ettetulevate muredega toimetulemiseks, vaid võib negatiivseid emotsioone hoopis süvendada, tekitada lisastressi ja viia ka depressiooni või uneprobleemide tekkeni. Inimesel, kel on stress, ülepinge, masendustunne või uinumisraskused, tuleks alkoholi vältida. Oluline on otsida toetust lähedastelt või pidada nõu perearsti või psühholoogiga.
Kuna eesootav pühadeperiood võib paljudele inimestele kaasa tuua lisastressi, jagab TAI soovitusi, kuidas pühade ajal alkoholiga piiri pidada. Soovitusi, kuidas veeta pühadeaeg selliselt, et see ei muutuks tervisele kurnavaks ega lõppeks sekelduste või ebameeldivustega, saab lugeda alkoinfo.ee veebist.
Kampaania toimus teist korda ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti" raames.