Vallavanemad läksid, kabinetid jäid

• Haldusreformi eesmärk polnud kulude kokkuhoid
• Ametnikud sõidavad inimeste juurde, mitte vastupidi
• Rentnikud on vallamajadesse teretulnud

Järva vallas tegutses enne haldusreformi seitse omavalitsust oma vallamaja, vallavanema ja ametnikega. Kaks aastat hiljem on vallamajad küll alles, kuid vallavanemate kabinettides käib uus elu. Vallavanem ja suur osa ametnikest on pidevas liikumises.

Järva vallavanem Rait Pihelgas selgitas, et seitsme valla ühinemislepingus, mille alusel Järva vald loodi, lepiti kokku vallamajade allesjäämises. Seda suuresti põhjusel, et iga piirkonna inimesed saaksid teenuseid harjumuspärasest kohast. «Inimlik oli pakkuda ka vallaametnikele töötamise võimalust elu­kohale lähimas administratiivhoones,» lausus ta.

Pihelgas sõnas, et kõik seitse vallamaja kuuluvad endiselt vallale, kuid nende kasutus on kohati muutunud. Järva-Madisel asuv vallamaja on antud kümneks aastaks kohaliku külaseltsi hallata, sest vald hoonesse sobivat rakendust ei leidnud, aga kohalikud elanikud soovisid kasutada hoonet kogukonna tugevdamise eesmärgil. Külaselts selle eest renti ei maksa.

Vald pääses maja ülalpidamiskuludest, kuid omab siiski lepingu järgi kontrolli, et hoone eest heaperemehelikult hoolitsetaks ja seda ettenähtud eesmärgil kasutataks.

Pihelgas märkis, et uue elu tõi ühisvald ka Peetris asu­vasse vallamajja. «Lisasime suurele ehitisele multifunktsionaalsust ja tegime valla vaatenurgast majanduslikult mõistliku otsuse,» lausus ta.

Nii kolis Peetri kool pooltühjalt seisnud vallamajja, kus asuvad ka mängutuba ja raamatukogu. Vana koolihoone müüs vallavalitsus eakate hoolekodu rajamiseks erakätesse.

Koomale on ametnikud oma ruumidega tõmmanud ka Koigi ja Koeru vallamajas, kust on lahkelt pinda antud MTÜdele ja allasutustele.

Pihelgas ütles, et kohtub ette­võtjatega sageli kohvilauas ja on alati levitanud sõnumit, et kui kellelgi peaks olema vaja kontoripinda, siis esmajoones tasub seda küsida valla­valitsusest. «Meil on ruume, mida välja rentida,» sõnas ta.

Seni, kuni pakkumisi pole, ei lase vallavalitsus ruumidel jõude seista, vaid kasutab neid piirkonna rahva teenindamiseks.

Pihelgas sõnas, et vallavalitsuse seisukohast olnuks ju lihtne ametnikud paari suuremasse vallamajja paikselt tööle panna ja siis olnuks see inimeste endi mure, kuidas nad ametnike juurde jõuavad. «Meie nii ei teinud. Panime tööle hoopis süsteemi, kus vallamajad on piirkondades olemas ja ametnikud liiguvad nende vahel ringi. Teisisõnu ei pea inimesed Järva vallas käima ametnike juures, vaid ametnikud tulevad hoopis inimeste juurde,» selgitas ta.

Ka Pihelgal pole üht kindlat kabinetti, vaid töölaud igas vallamajas ja nurgake isegi Paides Järvamaa omavalit­suste liidu ruumides. «Kuna olen sedavõrd mobiilne ja kogu aeg liikumises, võiks minu põhiliseks kabinetiks pidada autot,» märkis ta.

Pihelga ütlust mööda klapitab ta oma tööpaiga vallavalitsuse istungite või koosolekutega. «Kui juba asjaajamised mind ühte piirkonda viivad, siis enamasti sätingi ennast samasse kohta ülejäänud päevaks tööd tegema,» lisas ta.

Järva vallavanema põhikabinet on küll kirjade järgi Järva-Jaanis, kuid seda peaasjalikult seetõttu, et kuhugi peab lihtsalt dokumentatsiooni koondama. «Töö mõttes pole mulle vaja rohkemat kui nutitelefon ja sülearvuti ning lauanurgake ja tool, kuhu tööks ennast sisse seada,» sõnas ta.

Rait Pihelgas märkis sedagi, et valdade ühinemise järel tekkis täiesti uus vallavalitsuse struktuur. «Oleme selle üle uhked. Ametnikke on küll veidi vähem kui varem seitsmes omavalitsuses kokku, kuid nad töötavad palju erialasemalt kui varem. Näiteks on vallal nüüd oma teedespetsialist, elektrispetsialist ja teisi kindlale valdkonnale keskendunud ametnikke,» selgitas ta.

Pihelgas ütles, et tegelikult polnud haldusreformi eesmärk sugugi kulude kokkuhoid, vaid omavalitsuste suurem haldusvõimekus ning selle on seitsme omavalitsuse liitumine kindlasti täitnud. «Meie töötajad on motiveeritumad ja teadlikumad ning vallas tehtavad otsused teadmistepõhised,» sõnas ta.

Pihelgas lisas, et kindlasti on kahe aasta jooksul tehtud ka vigu, kuid nad püüavad neist õppida. Üldpildis on rahva murede murdmine muutunud tõhusamaks ja kiiremaks. «Kõige suurema arenguhüppe on teinud sotsiaalvaldkond, mis ei paista küll iga päev välja, kuid tegelikult on võrgustik tugev ning abi jõuab kiiresti nendeni, kes seda vajavad,» ütles ta.

Ambla vallavanema kabinet märtsis 2014 ja detsembris 2019

Ambla vallavanem Rait Pihelgas märtsis 2014. Foto: Dmitri Kotjuh

Vallavanema kabinet Amblas detsembris 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Ambla vallamaja on ajalooline muinsuskaitsealune hoone, mis on endistviisi valla kasutada ja hallata. Kabinet, kus viie aasta eest töötas vallavanem Rait Pihelgas, näeb välja üsna samasugune. Puudu on vaid karikad, diplomid, medalid, vimplid, kladed ja paberid, mis andsid kabinetile isikupära ja elu. Nüüd on ruum üsna tühi ja seda kasutatakse harva.

Iga päev majas töötav vallasekretär Tea Loodis ütles, et koos temaga on kohal tavapäraselt viis inimest, aga on ka päevi, kus sagimist jagub peaaegu kõikidesse kabinettidesse. Need on tavaliselt vallavalitsuse istungi päevad või mõni suurem nõupidamine ja kohtumine.

Kohtumisi kokku leppinud või Ambla kandi päevi tegevad ametnikud ja piirkonnajuht endist vallavanema kabinetti tööks ei kasuta, sest seal puudub kiire ja mugava ühenduse saamiseks sülearvuti dokk. Küll tunneb ennast seal koduselt vallavanem Rait Pihelgas ise, kui ta sealkandis töötab. Pihelgas märkis, et koristas Ambla kabineti asjadest puhtaks alles hiljaaegu.

Koeru vallavanema kabinet aprillis 2014 ja detsembris 2019

Koeru vallavanema Aldo Tamme kabinet aprillis 2014. Foto: Dmitri Kotjuh

Koeru vallavanema kabinet detsembris 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Koeru vallamajas on Järva valla käsutuses ülemine korrus ja osa alumisest, kus ametnikele ruume jätkub. Koeru piirkonna juht Alari Teppan ütles, et alumisel korrusel on osa varem vallavalitsuse kasutada olnud ruume Järva Haldusele rendile antud.

Endist vallavanema kabinetti, kus viis aastat tagasi töötas Koeru vallavanem Aldo Tamm, kasutavad nüüd varahaldurid ja ehitusspetsialist. Kabinet on täielikult ilmet muutnud ning ühe töökoha asemel on seal töökoht kolmele inimesele. Teppan töötab väiksemas kabinetis, mis oli juba enne tema tööle asumist piirkonnajuhile kohandatud.

Iga päev on Koeru administratiivhoones tööl seitse ametnikku. Küll on oluliselt rahvarohkemad esmaspäevad ja neljapäevad, kui majas on peaaegu poole rohkem inimesi. Siis on ametnikel piirkonnas koosolekud, asjaajamise päevad ja vastuvõtud.

Kareda vallavanema kabinet märtsis 2014 ja detsembris 2019

Kareda vallavanema Kulno Kleini kabinet märtsis 2014. Foto: Dmitri Kotjuh

Vallavanema kabinet Peetris detsembris 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Kareda vallamajas asub vallavanema kabinet samas kohas, kus viie aasta eest, kuid toonase vallavanema Kulno Kleini asemel teeb seal tööd Järva-Jaani ja Kareda piirkonna juht Uku Talvik. Talviku ütlust mööda pole kabinetis palju muutunud. Laud on vaid teise seina kolinud ja üks töökoht juurde tekkinud. Ta naljatas, et sama kabinet oli teleseriaalis «Naabriplika» samuti vallavanema tööruum. Nii et selles suhtes on ruum legendaarne ja näinud igasuguseid vallavanemaid.

Talvik lisas, et suurem osa vallavalitsuse ruumidest on nüüd põhikooli kasutada. Ametnikud on jäänud vaid kahte kabinetti ning iga päev on majas üks või kaks inimest. Mõnel päeval on ametnikke siiski rohkem, kuid seda põhiliselt siis, kui asjaajamised neid Kareda piirkonda kohtumistele toovad.

Albu vallavanema kabinet aprillis 2014 ja detsembris 2019

Albu vallavanem Kalju Kertsmik oma kabinetis aprillis 2014. Foto: Dmitri Kotjuh

Vallavanema kabinet Järva-Madisel detsembris 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Kunagine Albu vallamaja Järva-Madisel on Järva vallas ainus, kus ametnikud enam ei toimeta. Kogu hoone läks Järva-Madise külaseltsi kasutada, kes peab hoone haldamisega nüüd ise hakkama saama.

Kabinetis, kus varem tundis end pikki aastaid mõnusalt Albu vallavanem Kalju Kertsmik, on praegu üles seatud näitus, mis tutvustab kohalikku ajalugu nii pildis kui kirjas. Endistest aegadest on alles üksnes tapeet seinas, kardinapuud ja nurgas kössitav seif. Üksikud mööblitükid on ümber tõstetud näituse eksponaatide alla, kuid suurem osa ruumist on täiesti teistsuguse ilme ja ka otstarbega.

Järva-Madise külaselts avas vallamajas raamatukogu ja kasutab ruume ürituste korraldamiseks, et hoida kohalikku kogukonda ühtsena ja ärgitada rahvast koos käima. Alles mõne päeva eest oli seal Järva-Madise talvine turupäev.

Koigi vallavanema kabinet jaanuaris 2014 ja detsembris 2019

Koigi vallavanema Kristjan Kõljala kabinet jaanuaris 2014. Foto: Dmitri Kotjuh

Vallavanema kabinet Koigis detsembris 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Koigi vallamajas on vallavalitsus ennast mugavalt kokku pakkinud ülemisele korrusele. Allkorrusel on ruumid mittetulundusühingu Me Hoolime Sinust ja ühe iluteenindaja kasutada.

Koigi ja Imavere piirkonna juht Kaido Krause ütles, et Koigi majas on tehtud hädapärast remonti ning ruumid on paigutatud nii, et kõigil ametnikel, kellel on vaja seal tööd teha, on koht olemas.

Iga päev käib majas tööl kolm inimest, kuid olenevalt päevast võib ametnikke eest leida ka kuus.

Endises vallavanema kabinetis, kus viie aasta eest oli Kristjan Kõljalg, töötab nüüd hoopis raamatupidaja ja tema vastas olev töölaud on mõeldud ametnikele, kes iganes Koigisse asju ajama tulevad. Krause veedab Koigi majas kolm päeva nädalas ja on end sisse seadnud kõrvalkabi­netti, kus aeg-ajalt peab  pika laua taga istungit vallavalitsus.

Imavere vallavanema kabinet detsembris 2013 ja detsembris 2019

Imavere vallavanem Jüri Ellram oma kabinetis detsembris 2013. Foto: Dmitri Kotjuh

Vallavanema kabinet Imaveres detsembris 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Täpselt kuus aastat tagasi istus Imavere vallamajas oma tillukeses ja trellitatud akendega kabinetis vallavanem Jüri Ellram. Mõne päeva eest käis samas kabinetis suur remont ning uuest aastast seavad end seal sisse piirkonnajuht Kaido Krause ja piirkonna sotsiaaltöötaja.

Vanast kabinetist ei jää enam jälgegi. Akende eest on kadunud trellid ja tagasihoidlik hall värv seinas on asendunud erkkollasega.

Krause selgitas, et maja ühes tiivas on remont tehtud juba eelmisel aastal. Nüüd tuli lisaeelarvest raha juurde ja uue kuue saavad ka teise tiiva kabinetid. Töötajate puhkeruum remonditi ära juba Imavere valla ajal.

Iga päev on majas sisseastujaid tervitamas kaks ametnikku ja paaril päeval nädalas on kohal viis või kuus inimest. Suurt saali kasutavad kohalikud organisatsioonid üritusteks, samuti on seal vahel vallavalitsuse istungid ja volikogu koosolekud.

Järva-Jaani vallavanema kabinet jaanuaris 2014 ja detsembris 2019

Järva-Jaani vallavanema Arto Saare kabinet jaanuaris 2014. Foto: Dmitri Kotjuh

Vallavanema kabinet Järva-Jaanis detsember 2019. Foto: Dmitri Kotjuh

Järva-Jaani vallamaja on Järva vallas nii-öelda peamaja, kus asub vallavanema peakabinet ning suurema osa ametnike töölauad. Majas tehti hiljuti põhjalik remont, mille käigus sai täiesti uue ilme ka endise Järva-Jaani vallavanema Arto Saare kabinet.

Vallavanema tööruum on nüüd teist värvi seinte, aknakatete ja modernsema mööbliga. Järva vallavanem Rait Pihelgas ütles, et see on küll tema põhikabinet, kus asub suurem osa dokumentatsioonist, kuid see ei tähenda, et ta istuks seal iga päev. Suurema osa ajast liigub ta ringi, jaotades oma aega ja kohalolu nendesse piirkondadesse, kus parasjagu on vaja.

Järva-Jaani vallamajas töötab iga päev kõige rohkem ametnikke. Parimatel päevadel võib seal olla kuni 15 inimest, kuid iga päev on neist kohapeal umbes pooled.