Sisukord
Järva Teataja
Postimees
Türi vallavanema kabinet. DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA/SCANPIX FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Vallavanemad läksid, kabinetid jäid

6 min lugemist
  • Väiksed vallamajad leidsid uued rakendused
  • Viie aastaga pole midagi muutunud
  • Ruumipuudust ei tunne keegi

Haldusreformiga neelasid nii Paide linn kui ka Türi vald alla kaks väiksemat naabervalda koos administratiivhoonete, vallavanema ja ametnikega. Kaks aastat hiljem püsivad Paide linnapea ja Türi vallavanema kabinet muutumatuna, kuid liitunud valdade vallavanemate kabinettides käib täiesti uus elu.

Paide linnapea Priit Värk märkis, et kõige lihtsam oli Paide valla ametnike tööruumidega, mis asusid Paides Pärnu tänavas linna­valitsusega ühes majas. Kui varem oli vallavalitsuse kasutada umbes kolmandiku jagu kabinette, siis nüüd laiutab linnavalitsus lahedalt kogu hoones. Endiste valla kabinettides töötavad sotsiaalosakond, arendusspetsialist, piirkonnajuhid ja teised ametnikud.

Roosna-Alliku vallavalitsusele kuulunud ruumid on küll Paide linnavalitsuse hallata, kuid kasutult ei seisa neist ükski. Ruumides, mida linnavalitsuse ametnikud enam ei vaja, asuvad nüüd rentnikud. Uued ruumid sai sihtasutus Järva Arengu Partnerid ja raamatupidamisfirma.

Maja teises pooles tegutsevad rahvamaja ja raamatukogu, mistõttu on kohalikud inimesed harjunud hoonet külastama nii ürituste ajal kui ka asjaajamiste tõttu. Viimasel juhul ongi linnavalitsus sättinud töökorralduse nii, et tähtsamaid toiminguid saab teha kohapeal.

Iga päev on majas sekretär ning kindlaks määratud päevadel ja kellaaegadel võtavad vastu ka piirkonnajuht, sotsiaalametnik ja lastekaitseametnik.

Värgi ütlust mööda töötab linnavalitsuses enam-vähem sama palju ametnikke, kui oli kolmes omavalitsuses kokku. «Tööjõu arvel kokkuhoid polnud kindlasti ühinemise eesmärk. Pigem oli mõte tõsta omavalitsuse teenuste kvaliteeti ja ametnike kompetentsi,» lausus ta.

Üks suuremaid plusse, mida Värk ametnike töö ümberkorralduses näeb, on oma ala spetsialistide palkamine. «Meil on nüüd elualadel vastavate teadmistega inimesed. Kes tegeleb teedega, kes ehitustega. Samuti on ära jagatud sotsiaaltöövaldkonnad, kus abivajajad saavad kindlasti asjatundlikumat nõu,» selgitas ta.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ütles, et Käru ja Väätsa vallaga ühinemise üks kasu­tegureid oli teenuste, toetuste ja palkade ühtlustamine. «Kasuks tuli see kõigile pooltele, sest ühtlustamine toimus ikka valdavalt ülespoole,» lausus ta. «Eesmärk polnud raha kokku hoida, vaid sama raha eest ühisel jõul rohkem ära teha.»

Siemann sõnas, et Türi vallas valmistuti ühinemiseks juba aasta varem. «Osutasime naabervaldadele raamatupidamisteenust, mitmes valdkonnas olid meil juba enne ametlikku liitumist tööl ühised ametnikud,» lausus ta. «Küllap just seetõttu läks pikalt kavandatud liitumine suhteliselt sujuvalt.»

Siemanni ütlust mööda töötab praegu Türi vallavalitsuses ametnikke sama palju, kui neid oli paari aasta eest kolmes omavalitsuses kokku. «Kuigi kolme vallavanema asemel on nüüd üks, siis ametnikke poleks küll olnud mõistlik vähendada. Väätsal ja Kärus saadi niigi läbi minimaalse töötajate arvuga, kelle koormus oli suur ja töövaldkond lai. Liitumine andis hoopis võimaluse viia endiste väikevaldade elanikeni parema kvaliteediga teenused, mida jagavad oma ala asjatundjad,» selgitas ta.

Teenuste ja toe kohaleviimist mõtles Siemann sõna otseses mõttes, sest kuigi kõik Türi valla ametnikud mahuvad valla­maja ruumidesse töötama, käivad nad sageli kohtumisi ja vastuvõtte tegemas ka Kärus ja Väätsal. Sel moel kuulavad inimeste muresid ja korraldavad abi sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialist, ehitusnõunik, korrakaitse­ametnik, vallavanem ja abivallavanem ning vajadusel ka teised ametnikud.

Töökorralduse poolelt on aeg Siemanni ütlust mööda näidanud, et niisama kellast kellani kohapeal istuda pole kellelgi mõtet. Tänapäeval on tööaeg kõigile kallis ja sellest on aru saanud ka inimesed. «Nüüd on nii, et inimesed helistavad ning kohtumised lepitakse kindlale päevale ja kellaajale kokku. Nii ei pea keegi asjatult ootama,» selgitas ta. «Oleme ise ka julgustanud inimesi kohtumisi kokku leppima ja kasutama võimalust, et ametnikud on liikumises. Nii on lihtsam ja rahvas ei pea pead murdma, kuidas Türile vallamajja tulla.»

Mis puudutab Käru ja Väätsa vallamaja, siis need pole Türi vallale koormavaks kaasa­varaks otseselt jäänud. Siemann ütles, et Kärus laienes ruumidesse samas majas juba varem tegutsenud õmblusfirma OÜ Traageldaja, mille kaubamärk Siksak on Eestis ja kaugemalgi laialt tuntud. «Ettevõte vaevles ruumikitsikuses, seetõttu tundus mõistlik endistest valla­ametnike ruumidest loobuda,» märkis ta.

Nüüd on ettevõte avanud seal esinduskaupluse, mis tõhustab edukal ettevõttel müüki veelgi. «Vallavalitsus on aga pöördunud staatuses, sest nüüd oleme hoopis meie need, kes rendivad ettevõttelt ühte tööruumi ametnikele ja raamatukogu ruume,» selgitas Siemann.

Ka Väätsal laiendas samas majas tegutsenud tervisekompleks oma valdkonda ja ehitas endised vallavalitsuse ruumid ümber majutuskohaks. Uue otstarbe on saanud kuus kabinetti, kus on võimalik mitme meeskonna jagu sportlasi majutada. Eraldi magamisruum on sisustatud ka treeneritele. Sekretäri tööruumis asub puhkenurk.

Siemanni teada tunnevad sportlased Väätsal laagrite korraldamise vastu suurt huvi. Sel suvel käis sealt läbi juba mitu laagrit ja tundub, et jäädi rahule.

Samuti saab Väätsal pidada nüüd mitme­päevaseid võistlusi, sest võimlaga samas majas on võimalik jääda ka öömajale.

Siemann sõnas, et kuigi Väätsa tervisekompleks on valla eelarveline allasutus, võimaldab majutusteenus hoone kulutusi tagasi teenida. «Ka Väätsal piisab vallavalitsusele vaid ühest toast, mida ametnikud inimestega kohtumiseks kasutavad,» märkis ta. Siemanni hinnangul toimib ühinenud suurvald kenasti. «Kui kusagilt on vaja raha kokku hoida, siis püüame seda teha üldvalitsemise kuludelt,» lisas ta.

Paide vallavanema kabinet veebruaris 2014 ja detsembris 2019

Paide vallavanema Veljo Tammik veebruaris 2014. FOTO: Dmitri Kotjuh
Endise Paide vallavanema kabinet detsembris 2019. FOTO: Dmitri Kotjuh

Paide vallavanema töökabinet on viie aastaga tundmatuseni muutunud. Hiljuti tegi Paide Haldus selles remondi ja linnavalitsus tellis uue mööbli. Vallavanema asemel töötab kabinetis nüüd Paide linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Karola Jaanof.

Endisest vallavanema kabinetist jäid päranduseks ruumi omapärane nurgakapp ja toataim, mis viie aasta taguse pildiga võrreldes on oluliselt suuremaks sirgunud.

Jaanof lisas, et see on linnavalitsuse majas vist üks väheseid kabinette, kus puudub eraldi sisse­pääs. Oma tööruumi pääseb Jaanof kahelt poolt teiste ametnike kabinettide kaudu. Et Jaanof on ruumis olnud vaid loetud päevad, pole ta jõudnud ennast veel sisse sättida, kuid uueks aastaks arvas ta ennast seal tundvat juba mõnusamalt.

Roosna-Alliku vallavanema kabinet jaanuaris 2014 ja detsembris 2019

Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre jaanuaris 2014. FOTO: Dmitri Kotjuh
Roosna-Alliku vallavanema endine kabinet detsembris 2019. FOTO: Dmitri Kotjuh

Endises Roosna-Alliku vallavanema kabinetis asub nüüd rentnikuna MTÜ Järva Arengu Partnerid, mille juhataja Silva Anspal istub sama laua taga, kus varem istus Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre. Samas ruumis oleva pika laua taga peab asutus nõupidamisi.

Endises vallavanema kabinetis pole suurt midagi muutunud, vaid presidendi pilt on asendunud maaliga.

Paide linna piirkonnajuhina käib Peeter Saldre ka praegu endises Roosna-Alliku vallamajas tööd tegemas ja inimestega kohtumas, kuid nii suurt ruumi tal selleks tarvis ei lähe. Ta kolis ümber samas koridoris olevasse väiksemasse kabinetti.

Paide linnavalitsus kasutab endises vallamajas veel paari ruumi, kus iga päev töötab sekretär ning aeg-ajalt täidavad seal oma töökohustusi sotsiaaltöötaja ja lastekaitse­spetsialist. Ülejäänud ruumid on välja renditud.

Väätsa vallavanema kabinet aprillis 2014 ja detsembris 2019

Väätsa vallavanem Lauri Läänemets oma kabinetist aprillis 2014. FOTO: Dmitri Kotjuh
Väätsa vallavanema endine kabinet detsembris 2019. FOTO: Dmitri Kotjuh

Väätsa vallavanema kabinet, kus viis aastat tagasi istus Lauri Läänemets, on läbi teinud kõige suuremad muutused. Seal on nüüd laagrisse või võistlustele tulnud sportlaste tarvis narivoodid. Väätsa spordikeskuse juhataja Taavi Partsi selgitusel on endistes vallavalitsuse ruumides hostel, mis pakub majutust Väätsale laagrisse või võistlustele tulevatele lastele ja noortele.

Ka endine vallavanema tuba on sellest tulenevalt läbinud värskenduskuuri. Seinad on rõõmsalt kollased, tuppa on toodud kaks nari, kus mahub magama neli inimest. Mööblist on toas veel riidekapp, kirjutuslaud ja öökapid.

Türi valla ametnikud kasutavad Väätsal vastuvõtte tehes vaid paari endise valla­valitsuse ruumi. Niisama istumas ei käi seal keegi, tullakse iga nädal kindlal ajal või siis, kui kohtumine on kokku lepitud.

Türi vallavanema kabinet veebruaris 2014 ja detsembris 2019

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann oma kabinetis veebruaris 2014. FOTO: Dmitri Kotjuh
Türi vallavanema kabinet detsembris 2019. FOTO: Dmitri Kotjuh

Türi vallavanema tööruum pole viimaste aastatega kuigivõrd muutunud. Ka selle kasutaja on viis aastat hiljem sama ehk siis Pipi-Liis Siemann.

Viie aasta tagust pilti vaadates märkas Siemann, et kapil olev toalill on jõudsalt mööda seina edasi roninud ja lopsakamaks kasvanud. Vahetunud on ka presidendi pilt ja akna kõrval olnud maal on kolinud teise kohta.

Siemann märkis, et kabineti sisustust pole ta uuendanud. See oli seal küll juba enne teda, kuid kestab veel loodetavasti aastaid. Üksnes töötool vahetati eelmisel aastal ringi, sest legendaarne esimese linnapea ajast pärit tool läks katki.

Paide linnapea kabinet raekojas mais 2014 ja detsembris 2019

Paide linnapea Alo Aasma oma kabinetis mais 2014. FOTO: Dmitri Kotjuh
Paide linnapea kabinet detsembris 2019. FOTO: Dmitri Kotjuh

Paide linnapea kabinet ajaloolises raekojas pole viie aastaga muutunud. Üksnes presidendi pilt on seinal vahetunud. Linnapea Priit Värk ütles, et paari aasta eest kabinetti kolides koristas ta ära vaid aknalauad, kus seisis palju meeneid ja kingitusi.

Värk sõnas, et raekoda renoveeriti 2008. aastal ja kogu sisustus pärinebki ilmselt sellest ajast. Ta arvas, et üle kümne aasta pole selles kabinetis midagi olulist muutunud, ehkki kasutajaid on olnud mitu. Ta ei näe ka põhjust, miks peaks kabinetti uuendama, sest eelmised linnapead on tööruume hästi hoidnud ja nii mööbel kui ka siseviimistlus püsivad laitmatus korras.

09.07.2020 11.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto