Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir

Eestis üliharuldane suur-nahkhiir (Vespertilio murinus). Pildistatud 2001. aastal ühes Tartu korteris, kuhu ta tahtis endale talvise elupaiga leida. Foto: Ove Maidla

Eesti 2020. aasta loom on nahkhiir, neid väikeseid öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki.

Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõikidele Eestist leitud nahkhiireliikidele - üle Eesti toimub mitmeid sündmusi, näiteks avatakse veebruari keskel Eesti Loodusmuuseumis näitus "Hirmus armas nahkhiir".  Samuti tegutsevad eksperdid jätkuvalt selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse.

Umbes pooled Eesti nahkhiireliikidest lendavad talveks lõuna poole, peaaegu nagu rändlinnud, ülejäänud aga otsivad talve üleelamiseks talvituspaigad. Praegusel külmal ajal on Eestisse jäänud kaheksa liiki nahkhiiri. Talveks Eestisse jäänud nahkhiired viibivad tardunes enamasti inimkätega rajatud koobastes ja keldrites. Nahkhiirte talvist elu on Eestis uuritud juba üle 70 aasta. 

Käesoleval nahkhiire-aastal on vaja inimestele meelde tuletada, miks suurte koobaste ja maa-aluste tunnelite külastamine võib nahkhiirtele saatuslikuks saada. "Neis kohtades leiab sadu isendeid eri liikidest. Sellised suured kolooniad ei talu pidevat häirimist," ütleb nahkhiire ekspert Rauno Kalda.

Kuna Eestis sõltub nii nahkhiirte suviste varjepaikade kui ka talvituspaikade olemasolu otseselt inimestest, vajavad need omapärase eluviisiga loomad abi ja tähelepanu

"Suures koloonias käivitub peale häirimist ahelreaktsioon - üks ärganud nahkhiir äratab omakorda teisi. Igal nahkhiirel on talve üleelamiseks piiratud rasvavaru, kui neid talve jooksul liialt häirida, saab energia enne kevadet otsa ja loom hukkub. Keldritega on siiski lood teised. Keldrites moosipurgi või kartulite järel käimine nahkhiirtele ohtlik ei ole. Hoopis ohtlikum on see, kui keldrid langevad traditsioonilisest kasutusest välja ja lagunevad," märkis ta.

Talve jooksul on plaanis üles seada veebikaamera, mis näitab kõigile huvilistele nahkhiirte talvituspaigas toimuvat. "Kuna Eestis sõltub nii nahkhiirte suviste varjepaikade kui ka talvituspaikade olemasolu otseselt inimestest, vajavad need omapärase eluviisiga loomad abi ja tähelepanu," ütles projekti juht Lauri Klein. "Et seda tagada, ongi nahkhiired kogu Euroopas looduskaitse all. Nende väikeste, aga väga tundliku eluviisiga loomade kaitseks saame me kõik oma panuse anda," märkis ta. (BNS)