Elamusretk tõi seiklejad Järvamaale

2020. aasta esimene talvine elamusretk tõi retkelised pühapäeval Järvamaale, Aegviidu-Kõrvemaa puhkealale avastama Kodru raba. Elamusretkelisi oli kokku 82.

Elamusretkede sotsiaalmeedia spetsialist-turundaja Marta Johanna Mets ütles, et nende pühapäevane seiklus sai alguse eestlastele südamelähedase kirjaniku A.H.Tammsaare muuseumi juurest Vargamäel. „Kummikud jalas ja mütsid peas, tõttasime mööda laudteid raba poole, kus ootas meid juba vaikne Vibujärv. Mis saaks olla parem algus aastale, kui üks korralik rännak eestimaises ja talvises rabas? Rahulolu paistis selgelt iga retkelise silmis."

Edasi viis teekond Järva-Madise kiriku poole, kus retkelistega tehti esimene peatus.

Retke teine osa oli kõigi jaoks aga hoopis suurem väljakutse! Hõiskasid kõik, kel korralikud kummikud jala otsas – oli aeg astuda laudteelt kõrvale! Ees ootas rännak laugastel, kus tuli hoolikalt ette mõelda igat järgmist sammu, et mitte rappa vajuda. Välja sai aidatud kõik kinni jäänud jalad – Kodrusse maha ei jäänud kedagi! Üheskoos jõuti vapralt lõpusprindiks ikka laudteeni! 

Lähemalt saab toimunud retkest ja osalejate muljetest lugeda siit!

ELMUSRETKED

Elamusretked on retkete sari, mille käigus õpitakse tundma Eestimaad ning avastatakse uusi ja elamusterohkeid paikasid. Rännatakse nii rabades, saartel kui ka metsaradadel. Elamusretkete eesmärk on piiluda sissetallutud radadelt kõrvale ning matakata seal, kuhu ei oleks endal mõttesegi tulnud minna. Lisaks on eesmärgiks külastada ka Eesti erinevaid maakondi, ehk iga retk aastas erinev maakond. Retkesid on ajaloo jooksul olnud igasuguseid – talvel on läbi käidud rabasid lumeräätsadega, sügiseti on avastatud pimedamaid kohti pealampidega ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva retke puhul on isegi kostüümid rännaku ajaks selga tõmmatud. Retked kestavad tavaliselt 4-5 tundi ja vastavalt ilma ja maastiku oludele läbitakse 10-20 km.

Retkele starditi mitmes grupis ja matka pikkuseks kujunes vastavalt ilmastiku- ja lumeoludele  ca 10 km  ning ajaliselt planeeriti retke läbimiseks koos peatustega orienteeruvalt neli tundi.

Elamusretked on ka mitme eelmise aasta seiklushimulisi inimesi Järvamaa metsadesse ja rabadesse toonud. Tavaliselt on retked toimunud vabariigi aastapäeva paiku veebruaris, kuid mitte ainult.

2018. aasta detsembris sai toonane sari läbi näiteks Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses õhtuse retkega. (JT)

HOOAEG 2020

2020.aasta hooaeg sai avapaugu pühapäeval, 5. jaanuaril Kodru rabas, Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal, Järvamaal. Ees ootab veel lausa kümme elamusretke, mis viivad osalejad järgmistesse kohtadesse:

* Suru raba Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal - Suru rabas toimuv retk on meil eriretk, mis toimub 24.veebruaril ja millel on ka värvikood – sini-must-valge! Kes võtab kaasa lipu, kes aga paneb ennast vastavalt värvikombinatsioonile riidesse. Kõige erilisem kostüüm saab muidugi ka premeeritud.

* Nigula raba Pärnumaal Häädemeeste vallas – Nigula raba retk on meil eriline sellepoolest, et ületame ka Eesti-Läti piiri ja kogume mõne talvise kilomeetri hoopis Läti alal. Tutvume Nigula järvega ning arvukate laugastega. Lätis külastame Soka järve ning selle lähiümbrust.

* Kolka küla Lätis Siltere looduspargi lähedal, Kura poolsaarel – Kolka retk on 2020.aasta hooaja esimene kevadretk, mis on jällegi omamoodi eriline – viime retke läbi hoopis täielikult Läti territooriumil. Retke alustatakse Kolka külast ja rännatakse mere äärde ja rannamännikusse. Samuti külastatakse Kolka neeme tippu, kus saab imetleda kahe mere – Läänemere ning Riia lahe – lainete põrkumist.

* Tartu linn – Tartu on elamusretkete pealinn ning samuti tähistatakse selle retkega ka juubelit – nimelt toimub järjekorras 150. elamusretk! Tartu ööretk toimub õhtuse eriretkena ning viib retkelised avastama Tartu linna õhtust tuledesära. Sõna saab retke alguses Tartu linnapea, kes soovib jõudu eesseisvaks rännakuks.

* Kõpu poolsaar Hiiumaal – Kõpu retk on teine kevadretk, mille kestel on võimalus lisaks tuletornidele külastada ka Hiiumaa läänepoolsemat tippu ning avastada kitsaid metsaradu, kuhu iseseisvalt Hiiumaa külastajad kindlasti ei satu. Loomulikult on retkelistel võimalik ka piiluda Hiiumaad kahe tuletorni otsast – Kõpu tuletorn ja Ristna tuletorn.

* Kärdla linn Hiiumaal – kuigi retke alustatakse Kärdla linnast, ei ole tegemist sugugi linnaretkega. Selle asemel avastatakse hoopis mereäärseid karjamaasid ja rännatakse matkaradadel rannametsades. Kärdla piirkonna matkaradu avastades satutakse lisaks mereäärsetele aladele ning männimetsadele ka Kaibaldi liivikusse ning rabamaastikule.

* Prangli saar – Prangli retk on hooaja esimene sügisretk ning selle puhul viiakse elamusretkelised avastama Eesti suuruselt 13.saart – Prangli saart. Viimati käisid elamusretkelised Prangli saarel 2014.aastal. Elamusretkelised avastavad 12 kilomeetrise elamusretke käigus Prangli saare kaunist rannajoont, rannamännikuid ning matkaradu. Loomulikult käiakse ära ka saare kuulsaima vaatamisväärsuse – kohaliku kiriku juures.

* Keava raba Raplamaal – hooaja teise sügisretkena minnakse avastama sügisrüüs Keava raba, mis on ühtlasi ka esimest korda 12 aastase ajaloo jooksul, kui raba retk toimub sügisel. Lisaks kollase-oranži kirju raba avastamisele tehakse ringkäik ka kohalikel turbaväljadel, kus turbatööstus täies hoos.

* Viivikonna küla Ida-Virumaal –kolmas sügisretk on taaskord eriline – minnakse avastama endist Kohtla-Järve linnaosa, mis on maha jäetud ning on koduks veel vaid mõnele üksikule inimesele.

* Porkuni järve äärne Lääne-Virumaal – hooajale tõmmatakse joon alla Porkuni elamusretkega, mis viib külastajad avastama Porkuni järvede ja sealse mõisa ümbrust. Retkele starditakse Porkuni mõisa juurest ning lisaks Porkuni järvele matkatakse Valgejõe kallastel ning otsitakse paksust metsast üles ka lähedal asuvad järved – Lemküla, Mardihansu, Võhmetu ja Piisupi.

Allikas: Elamusretkede team