/nginx/o/2015/01/05/3655731t1h11c1.jpg)
Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem.
Kantserogeene võib nimetada salakavalateks keemilisteks aineteks või segudeks, millega kokkupuute mõju töötaja tervisele ei pruugi avalduda kohe, vaid isegi kuni mõnikümmend aastat hiljem.
Kohati ei pruugi töötaja isegi teada, et ka tema töökeskkonnas võib esineda ohtlikke kemikaale, mis tasapisi tema tervist iga sissehingamise ja nahaga kokkupuute korral vaikselt hävitavad.
Eestis puutub igapäevaselt kantserogeenidega kokku umbes 20% palgatöötajatest.
Varjatud haigusetekitajatest töökohal ning riskide maandamismeetmetest kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire.
Loe lähemalt sotsiaalministeeriumi blogist!