Möödunud aastal algatas rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kampaania, mille käigus sai iga maailma riik anda nime ühele eksoplaneedile ja tema ematähele. Aasta lõpus valisid eestlased tähele nimeks Koit ja selle ümber tiirlevale planeedile Hämarik.
Järvalane ütles sõna sekka tähe ja planeedi nimepanekul
Eksoplaneedid on planeedid, mis asetsevad väljaspool Päikesesüsteemi. Eestile määratud tähele ja tema planeedile pakuti välja 140 nimepaari, mille hulgast valis kuueliikmeline komitee need 13, mis läksid rahvahääletusele. Võitjanimede Koit ja Hämarik pakkujad olid Tartu Ülikooli ajalootudengid Helina Välb ja Laura Nemvalts. Helina Välb on pärit Järvamaalt ning töötas paar aastat tagasi ka Järva Teataja suvereporterina.
"Ma teadsin, et on juba olemas hommikutaeva koidutäht ja õhtutaeva ehatäht – planeet Veenus," lausus Nemvalts. "Hiljem sain teada, et Koit ja Hämarik on ka Eesti tudengisatelliitide nimed. Ilmselt on Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ning valguse võitmine pimeduse üle sügavalt eestlaste hinges, seega kandub temaatika edasi," on kirjas Tartu Ülikooli kodulehel.
Mõlemad nimeandjad on astronoomiahuvilised. "Olen lapsest peale olnud õhtutaevast äärmiselt huvitatud. Nüüd siis tean, et kuskil seal üüratus taevaruumis tiirlevad ka minu Koit ja Hämarik," rõõmustas Välb. "Minu toa seinal paikneb suur Tartu tähetorni taevakaart. Oma panuse andmine taevakehade nimetamisse on olnud maagiline kogemus," lisas Nemvalts.
Olen lapsest peale olnud õhtutaevast äärmiselt huvitatud. Nüüd siis tean, et kuskil seal üüratus taevaruumis tiirlevad ka minu Koit ja Hämarik
Viimaste aastakümnete jooksul on kindlaks tehtud väga suur hulk eksoplaneete. Möödunud aasta seisuga oli neid teada üle 4000. See oligi IAU algatatud nimetamiskampaania "NameExoWorlds" põhjus.
Eestile määratud täht kandis varem nime XO-4 ja tema ümber tiirlev planeet XO-4 b. Planeet avastati 2008. aastal Hawaii saarestiku Maui saarel paikneva teleskoobiga XO, mis ongi ette nähtud eksoplaneetide avastamiseks.