Päästeaasta 2019: alkohol niidab keskealisi mehi

Harjumaa ja Ida-Virumaa meelelahutusasutustest ei saa alkoholi ka järgmise nädala öötundidel. Foto: Cseh Ioan/PantherMedia / Cseh Ioan

Möödunud aasta oli Päästeametile mitmete näitajate poolest heas mõttes rekordiline – tulekahjude ja veeõnnetustes hukkunute arvud olid läbi aegade väikseimad. Samas varjutab aastat traagiline Ihaste tulekahju ning asjaolu, et kokku sai aasta jooksul tulekahjudes hukka 4 last.

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 43 ning veeõnnetustes 36 inimest, kusjuures uppunute arv oli läbi aegade väikseim. Ka tulekahjude, sh hoone-, kodu- ning metsa- ja maastikutulekahjude arvud oli taasiseseisvunud Eesti väikseimad.

„Tule- ja veeohutus nõuab jätkuvalt meie kõigi suuremat tähelepanu,“ ütles siseminister Mart Helme. „Eluga ei mängita, sest kaotatud elu ei saa kuidagimoodi tagasi. Näiteks suitsuandur on igas kodus kohustuslik juba 10 aastat. On üsna ränk karistus maksta eluga selle eest, et kohustus suitsuandur paigaldada võis tunduda naeruväärne. Detsembris toetas valitsus ka vingugaasianduri kohustuslikuks muutmist tahkeküttega kodudes – ikka selleks, et elanikud ei hukkuks vingumürgituse tagajärjel. Neid surmaga lõppenud juhtumeid on liiga palju ja panen inimestele südamele, et enda ja oma lähedaste elu päästmiseks ei pea jääma ootama seadusemuudatusi. Koduse tuleohutuse parandamiseks peab tegutsema kohe. Ainult selle peale mõtlemisest ei piisa,“ lisas siseminister.

Silma paistab kõikide hukkunute puhul alkoholijoove – 79st hukkunust 51 olid joobes või joobekahtlusega. „Kasvanud on joobes hukkunute osakaal ning ka keskmine joobeaste. Tules hukkunute keskmine joove oli eelmisel aastal keskmiselt 2,94 promilli, kõrgeim suisa 4,9. See on väga murettekitav tendents. Eksperdid prognoosisid, et alkoholiaktsiiside langetamine toob kaasa alkoholi tarbimise tõusu ning tundub, et prognoosisid õigesti,“ nentis Tammearu.

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 43 ning veeõnnetustes 36 inimest, kusjuures uppunute arv oli läbi aegade väikseim. Ka tulekahjude, sh hoone-, kodu- ning metsa- ja maastikutulekahjude arvud oli taasiseseisvunud Eesti väikseimad.

Tules hukkunutest 27 olid täiskasvanud mehed, 12 naised ning neli olid lapsed, kõik 7-aastased või nooremad. Möödunud aastal hukkus suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes vähemalt 19 inimest 43st, kusjuures hooletu suitsetamise osakaal tulekahju põhjusena on võrreldes eelmise aastaga suurenenud nii hukkunute kui ka vigastatute puhul. Kõik suitsetamise tagajärjel hukkunud olid ka alkoholijoobes.

Veeõnnetustes hukkus 36 inimest, mis on läbi aegade väikseim tulemus. „Uppumiste profiilis on aastatega toimunud muudatus – kui varasemalt oli tüüpiliseks uppujaks noor uljaspea, siis nüüd on asendunud see 50+ vanuses mehega, kes ei suple, vaid kukub või komistab kraavi, lompi või isegi purskkaevu. Kui keskmine joove on ligi 3 promilli, siis või ka väikseim lomp saada saatuslikuks,“ nentis Tammearu.

Vingugaasi tõttu sai kannatada vähemalt 60 inimest, nende hulgas 7 last. Ahjusiibri liiga varane sulgemine põhjustas vähemalt ühe eaka inimese surma ning 19 inimesele terviseprobleeme. Vähemalt ühel juhul põhjustas ahjusiibri liiga varane sulgemine eaka inimese surma. „Mitmel juhul kutsuti päästjad kohapeale seetõttu, et kiirabil hakkas kaasaskantav vingugaasiandur tööle kui patsienti külastati. Kui kiirabitöötajal seda seadet kaasas poleks olnud, oleks võinud vingugaas üldse tuvastamata jääda, kuna alati ei põhjusta vingugaas ägedat mürgistust, vaid väiksemate kontsentratsioonide puhul ägenevad kroonilised terviseprobleemid. Seetõttu on ka keeruline probleemi ulatust määratleda,“ nentis Tammearu.

2019. aastal toimus 660 kodutulekahju, millest ligi veerand said alguse elektrist, kusjuures elektri osatähtsus kodude tulekahjude tekkepõhjusena on kasvanud. Elektriga seotud tulekahjudes hukkus 9 inimest, ühegi inimese kodus ei olnud suitsuandurit. Peamiselt on probleeme kodumasinate ja juhtmestikega, mis on vananenud, samuti tehakse omal käel elektrisüsteemi parandustöid.

Eelmise aasta lõpus pakkus nii otseses kui kaudses mõttes väljakutseid Kagu-Eesti torm. Ööpäevaga päästele 1000 väljakutset toonud kriis tõi välja arengukohti nii elanike kui ka kohalike omavalitsuste hädaolukorraks valmisolekus, samuti elutähtsate teenuste nagu elektri ja side tagamise kriisiolukorras ning kutselise ja vabatahtliku päästevõrgustiku toimepidevuses.

2019. aastal oli kokku 26 652 väljakutset, millest 15 198 olid päästesündmused. Vabatahtlikud reageerisid 3365 väljakutsele, millest 2549 olid päästesündmused.