Päästeamet: kriisiks on valmis vaid 15 protsenti elanikkonnast

  • Vajalikke varusid on piisavalt soetanud ainult 15 protsenti Eesti elanikest
  • Valdav osa elanikkonnast ei usu, et elektrikatkestus võib kesta üle paari tunni

Elektrikatkestus. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Päästeameti andmetel selgub uuringutest, et vaid 15 protsenti Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks.

Päästeameti tellitud Kantar Emori uuringust selgub, et vaid veidi enam kui kolmandik Eesti elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib tekkida hädaolukord, edastas amet.

„Uuringud näitavad, et ligi pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel ja toiduvalmistamisel. Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, sest valmistunud nad neiks ei ole. Samas näiteks ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral on just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse ja kanalisatsiooni katkemine kõige valusamalt tabab,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Hiljuti Lõuna-Eesti tormis elektrita jäänud inimesed polnud elektrikatkestuseks valmis ning valdav osa elanikkonnast ei usu siiani, et katkestus võib kesta üle paari tunni ja kriis võib tabada igaüht. Seetõttu ei mõelda, kuidas elektrikatkestuse korral käituda ja missuguseid vahendeid läheb sel puhul tarvis.

Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid võiks kriis tabada, sest valmistunud nad neiks ei ole

Kriisis hakkamasaamiseks vajalikke varusid on piisavalt soetanud ainult 15 protsenti Eesti elanikest, seejuures on võimalikuks hädaolukorraks enim valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kõige vähem aga Põhja-Eesti elanikud.

„Tuleb arvestada, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,“ lisas Virkala.

Päästeamet tuletab meelde, et tormihoiatuse korral tuleb kindlasti varuda piisavas koguses joogivett ja toitu, vähemalt nädala jagu esmaabitarbeid ja ravimeid ning hügieenivahendeid. Pimedal ajal on oluline patareitoitega valgusallikas. Igas majapidamises peaks olema laetud akupank ja patareitoitega raadio, mis töötab ka internetikatkestuse korral. Varud tasub üle vaadata juba siis, kui hädaolukorda veel pole.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles