Perearst tuleb haige juurde e-kanaleid mööda

Paide Vee perearstikeskuse perearst Kadri Riivik on e-nõustamist kirja teel keskuse kodulehe kaudu teinud juba poolteist aastat. Võimalusest on agaramalt kinni haaranud nooremad inimesed. Foto: Erakogu, shutterstock, montaaž

• Iga asja pärast ei pea arsti juurde minema
• Kergemaid haiguseid saab tuvastada ka patsienti nägemata
• Abi jõuab patsiendini kiiremalt ja mugavamalt

Olukorras, kus perearstidel on tööd üle pea ja osa nimistuid pole üldse arsti leidnud, päästab üha enam päeva perearstide kaugnõustamine, mida Paide Vee perearstikeskus on edukalt teinud juba poolteist aastat.

Vee perearstikeskuse perearst Ingrid Alt sõnas, et igas olukorras pole inimesel üldse tarvis arsti juurde tulla. «Suurem osa inimesi kasutab iga päev arvutit ja seetõttu pole keeruline oma tervisemurest arstile e-nõustamise kaudu teada anda,» ütles ta.

Alt märkis, et e-nõustamise laialdasem kasutus vähendaks järjekordi perearstide juures ja lahendaks olukorra, kus haige inimene peab kodust välja tulema, ohustades sellega nii enda kui ka teiste tervist. «Samuti on distantsilt hea ravida neid, kes kuuluvad küll nimistusse, kuid on elama või õppima asunud mujale ega saa perearsti vastuvõtule tulla,» lausus ta.

Alt sõnas, et perearstide töö tõhustamise kõrval lihtsustab e-nõustamine ka pereõdede tööd. Ennekõike retseptide pikenda­mise ja aegade kirjapaneku suhtes. «Me väga tahame, et patsiendid saadaksid oma retseptipikenduse soovid läbi e-konsultatsiooni keskkonna, sest sellega väheneks koormus perearstikeskuse infotelefonile, mis paraku on pidevalt kinni,» põhjendas ta.

«Kirjale vastab ju kohe perearst ja seda enamasti 12 tunni jooksul kirja saatmisest. Seega jääb ära mitmepäevane ooteaeg perearsti juurde,» selgitas Riivik.

Vee perearstikeskuse perearst Kadri Riivik on e-nõustamist kirja teel keskuse kodulehe kaudu teinud juba poolteist aastat.

Riiviku meelest sobib e-nõustamine paljude probleemide korral. «Näiteks nahalööbed, silmapõletikud, vaimse tervise probleemid, põiepõletikud, vererõhu probleemid, alaseljavalud, lihas- ja liigesvalud,» selgitas ta. «Mitmel juhul olen palunud saata pildi lööbest, põletikulisest silmast või lasknud kodus vererõhupäevikut pidada ja sellest pildi teha. Saadud andmetele tuginedes saan määrata õige ravi.»

Riivik lisas, et e-nõustamine sobib peaaegu iga tervisemurega. «Meie keskuses käib asi nii, et mina loen kõik e-nõustamised läbi ja küsin täpsustavaid küsimusi kas kirja või telefoni teel. Tutvun ka patsiendi haiguslooga ja lähtuvalt saadud teabest korraldan edasised uuringud, nagu vereproovid, uriinianalüüsid, röntgenülesvõtted, ultraheli, või teen saatekirja näiteks eriarstile, füsioterapeudile või psühholoogile. Kui mulle tundub, et patsient peab ikkagi paremaks diagnoosimiseks tulema vastuvõtule, siis pakun selleks aja.»

Vähestel juhtudel on Riivik Vee perearstikeskuse ravialuseid nõustanud ka videokõne kaudu. «See eeldab, et patsiendil on arvutis või telefonis Skype ja ta oskab seda kasutada,» sõnas ta.

Riiviku tähelepanekut mööda on e-nõustamise võimalusest seni agaramalt kinni hakanud nooremad inimesed, ent leidub ka keskealisi patsiente. «Vanemaid inimesi, kelle jalavaeva võiks teenus oluliselt vähendada, on vähem. See on ka mõistetav, sest teenus eeldab siiski arvutiga sina peal olemist,» ütles ta.

E-nõustamist tuleb Vee pere­arstikeskuses ette keskmiselt kaks kuni viis korda päevas, kuid seda võiks olla tunduvalt rohkem. Riivik on täheldanud, et rohkem on e-kirju nädala alguses ja tihti ka reedel. Nädala keskpaik on rahulikum.

E-nõustamist kasutades pääseb inimene kiiremini jutule. «Kirjale vastab ju kohe perearst ja seda enamasti 12 tunni jooksul kirja saatmisest. Seega jääb ära mitmepäevane ooteaeg perearsti juurde,» selgitas Riivik.

Riivik lisas, et enamasti on kõik e-nõu küsinud ravialused saanud vastuse sama päeva õhtuks. «Kui ei, siis 24 tunni jooksul kindlasti. Erand on nädalavahetusel saadetud kirjad, millele vastan hiljemalt esmaspäeva õhtuks,» täpsustas ta.

Riivik näeb e- ja videkonsultatsioonidel suurt tulevikku, sest sel moel saavad paljud tervisemured kiirelt lahenduse. «Maapiirkondade perearstipõud saaks arsti videokonsultatsioonide kaudu kindlasti leevendust. Muidugi eeldab see toimivat süsteemi, et arst saab ikkagi patsiendile korraldada analüüsid, uuringud ja muud protseduurid. Kohapeal peab olema pädev pereõde, kes saab olla arsti käepikendus,» arutles ta.

Just sel moel töötab perearst Kadri Riivik katseprojekti kaudu Haapsalus, kus Madis Tiigile kuuluv Terviseagentuuri OÜ teenindab ravialuseid nii videosilla kaudu kui ka tavapärastel vastuvõttudel. «Videonõustamist teengi Haapsalu patsientidele mina,» ütles ta. «Haapsalus on tehniline pool lahendatud MinuDoc.ee veebiplatvormi kaudu, mis muidu pakub tasulise teenusena arstide videokonsultatsioone. Haapsalu puhul kasutame keskkonda lihtsalt videokõnedeks ja loomulikult patsiendid selle eest ei maksa,» selgitas ta.

KOMMENTAAR

Maarja Pennonen

Avastasin e-nõustamise Vee perearstikeskuse koduleheküljelt täiesti juhuslikult. Kirjutasin sinna oma murest, sest telefoni teel on nendega päris keeruline ühendust saada.

Minu üllatuseks sai mure kiirelt ja tulemuslikult lahendatud ning sest saati olengi e-kirja teel perearstiga suhelnud. Kuna elan nüüd juba mõnda aega Tallinnas, siis on see mulle väga mugav. Küllap just seetõttu pole ma ka pidanud vajalikuks perearsti vahetada.

Soovitan seda võimalust soojalt, eriti neile, kes on Paidest kuhugi mujale elama või õppima asunud.