Regionaalsed kriisikomisjonid arutavad ühisistungil mulluste kriiside õppetunde

Selles ruumis peab koosolekuid Lõuna-Eesti kriisikomisjon. Siin on autonoomne küte, vee- ja elektrivarustus. Foto: Margus Ansu

Täna kogunevad regionaalsed kriisikomisjonid taas ühisistungile, et arutada ühiselt kriisireguleerimise ja kriisiks valmisolekuga seotud teemadel.

 

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul tõi mullune Kagu-Eesti torm välja palju murekohti, mida hädaolukordadega paremaks toimetulekuks igal tasandil lahendada tuleb. „Eelmine aasta näitas, et kriisid juhtuvad ja meie asi on neist õppida. Kõige paremini saame kriisid lahendatud siis, kui oleme igal tasandil nendeks ette valmistunud ja plaanid läbi harjutanud. Regionaalsetel kriisikomisjonidel on kriisideks valmisolekul ja lahendamisel väga oluline roll ja ühisistung on hea viis asjad ühiselt läbi arutada ja parimaid praktikaid vahetada,“ ütles Tammearu.

Eestis on neli regionaalset kriisikomisjoni, kuhu kuuluvad vastava regiooni riigiasutuste ja suuremate linnade esindajad. Kriisikomisjoni juhib vastava regiooni päästekeskuse juht. Üldjuhul toimuvad komisjonide istungid neli korda aastas.

Kriiside reguleerimisega tegeletakse Eestis kolmel tasandil: üleriigilisel (Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon), regionaalsel (neli regionaalset kriisikomisjoni) ja kohalikul tasandil (kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid).

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul tõi mullune Kagu-Eesti torm välja palju murekohti, mida hädaolukordadega paremaks toimetulekuks igal tasandil lahendada tuleb.

Kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ning lahendamisel, samuti elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi.

Regionaalsete kriisikomisjonide ühisistungit korraldab Päästeamet ning istungil osaleb ligikaudu 90 komisjoni liiget.