Ekspert: linnas ringi jalutava ilvesega ei maksa sõbralikke suhteid luua

Järva Teataja
Copy
Ilves
Ilves Foto: Sille Annuk

Juba mõnda aega on türilaste meeli ärevana hoidnud linnas ringi jalutav ilves. Looma nähakse kord ühes kord teises linnaservas koduhoovides uitamas. Linnakodanikud on ärevile ajanud ka tõik, et just viimasel ajal on kadunuks jäänud mõned kodukassid ja kardetakse, et ettearvamatu käitumisega metsloom võib ohtu kujutada ka väikelastele. Omapoolse hinnangu ilvese käikude kohta andis keskkonnaagentuuri ja Eesti terioloogia seltsi esindaja Peep Männil.

Männil andis esmase eksperthinnangu, tuginedes tema enda vaatlustele, mis tehtud käesoleval nädalal Väätsal ja Türil, samuti võttis ta arvesse türilaste antud kirjeldused looma liikumiste ja käitumise kohta.

Männili selgitusel on tegemist alla aastase loomaga, ehk siis ilvesepojaga, kes on jäänud mingil põhjusel ilma emata. Sellises vanuses ilvesed sõltuvad looduses otseselt ema poolt hangitud toidust, nad ei ole ise veel võimelised saakloomi murdma (kui siis ehk hiiri). Looduses lahkuvad pojad emast tavaliselt aprillikuus ning siis on nad võimelised elus ise hakkama saama. Ilves on leidnud võimaluse ellu jääda, asudes (ajutiselt) elama Türi linna servaalal ning süües muuhulgas lemmikloomadele (kassidele) ja aialindudele pandud toitu.

Loom on Männili hinnangul oma vanuse kohta normaalses füüsilises konditsioonis (hinnanguliselt 10 kilo või pisut enam) ning mingeid väliseid haigustunnuseid (nt kärntõbi või üldine kurtumus) tal näha ei ole. «Samas on ta praegu kindlasti liiga väike, et talle telemeetrilise jälgimisseadme kaela panna saaks,» ütleb Männil.

Looma hea konditsioon annab eksperdi sõnul märku aga sellest, et ta on emata jäänud kas üsna hiljuti (hilissügisel) või et teda on inimene ebaseaduslikult vangistuses kasvatanud ning hiljuti loodusesse lasknud. Viimasele viitab tema ebaloomulik inimese läheduse taluvus või isegi nähtav soov inimasustuses viibida.

Männil kinnitab, et inimestele ilves endast ohtu ei kujuta. «Arvestades esiteks tema vanust ning teiseks tema senist käitumist inimestega kohtumisel – ta ei otsi inimestega kontakti, ignoreerib inimese olemasolu teatud piirini ning põgeneb, kui inimene talle liiga lähedale (5-10 m) satub. Kiskjainstinkti puudumist või puudulikku väljaarenemist väljendab tema käitumises kasvõi see, et tema läheduses liikuvad kassid ei ole temas huvi äratanud. Igatahes ei pea Türi elanikud end tema pärast kindlasti ebaturvaliselt tundma,» märgib Männil.

Ta rõhutab ka, et loomale ei tohiks kindlasti sihipäraselt süüa andma hakata, samuti ei tohiks temaga püüda sõbralikke suhteid luua. «Selliste tegevuste tulemusel süveneb tema side inimesega, mis kahandab oluliselt tema võimalusi tulevikus looduses ise hakkama saada. Praegu viibib ta vähemalt osa ajast metsas ning loodetavasti õpib seal tasapisi looduslikke saakloomi püüdma ja kohaneb eluga väljaspool linnamaastikku,» selgitab Männil ja lisab, et kindlasti peaks jätkama tema käitumise jälgimist, kuid hetkel ei ole inimese aktiivne sekkumine vajalik ega otstarbekas.

Lisaküsimuste puhul palub Peep Männil helistada telefonil 5134898.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles