iDeal kampaania

Eesti looduskaitse 110: üle 19% Eesti maismaast on kaitse all

Teiste seas jääb looduskaitse alt välja Valga Säde park.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

2020. aastal, ehk 110 aastat pärast Eesti esimese looduskaitseala loomist Vaika saartel Saaremaal, on kaitstavate loodusobjektidega kaetud 19,4% Eesti maismaast, veealast on kaitse all 28%.

Keskkonnaministeeriumis toimunud pressikonverentsil tutvustati Eesti looduskaitse hetkeolukorda ja räägiti, mis ootab meid Eesti looduskaitse juubeliaastal ees. "Eestis on looduse kaitset läbi aegade alati tähtsaks peetud," ütles keskkonnaminister Rene Kokk, "tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on äärmiselt oluline, et ohustatud loodusväärtused Eestis saaksid vajaliku kaitse."

Tänase seisuga on Eestis:

·450 kaitseala

·319 hoiuala

·1553 püsielupaika

·512 kaitsealust parki

·1066 kaitstavat looduse üksikobjekti

·23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti.

Järgmise kolme aasta plaanidest rääkides ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma, et jätkub kaitsealade piiride korrigeerimine ja vanade kaitse-eeskirjade seadusega kooskõlla viimine. „Riik korrastab kaitstavate alade võrgustikku, et see vastaks kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade vajadustele. Korrastamise käigus on nii alade piire laiendatud kui ka mõningaid väärtuse kaotanud loodusobjekte kaitse alt välja arvatud."

Keskkonnaministeeriumis toimunud pressikonverentsil tutvustati Eesti looduskaitse hetkeolukorda ja räägiti, mis ootab meid Eesti looduskaitse juubeliaastal ees.

Viimase 15 aasta jooksul on pea 400 kaitsealal tehtud uued ekspertiisid, et hinnata sealseid loodusväärtusi ning kaitsekorda. Ekspertiiside põhjal on koostatud uued kaitse-eeskirjad, mida valitsus järk-järgult kinnitab. Viimase 5 aasta jooksul on kaitstavate alade pindala suurenenud 55 279 hektari võrra, samal ajal on ca 4000 hektarit ka kaitse alt välja arvatud. Kaaluka osa kaitsealade kasvust moodustavad 2019. aasta veebruaris valitsuse langetatud otsusega kaitse alla võetud laane-salumetsad. Suur töö on ära tehtud kaitserežiimide täpsustamisega – rangemat kaitset vajavad loodusväärtused on ümbertsoneeritud sihtkaitsevööndisse (75 200 ha ulatuses). Kaitsekordade üle vaatamiseks on looduskaitseseaduses määratud tähtaeg 1. mai 2023. Praeguse seisuga on jäänud hinnata veel 75 kaitseala.

ÜRO on käesoleva kümnendi kuulutanud elupaikade taastamise kümnendiks ja Eesti on sellega juba aktiivselt tegelenud. Praegu on Eestis taastamises ja hoolduses ligi 40 000 ha pärandniite – alvareid, rannaniite, luhtasid, lisaks käivad taastamistööd ligi 20 000 ha soodes. Viimase 10 aasta jooksul on avatud enam kui 120 kalade rändeteed meie jõgedel.

Tänavuse Eesti Looduskaitse juubeliaasta tunnuslauseks on „Hoia, mida armastad“. Keskkonnaministeerium tähistab koos oma partneritega Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva kahe konverentsiga, lisaks veel hulk aastaringselt toimuvaid ühisüritusi nagu matkad, töötoad, viktoriinid seminarid. Nagu traditsiooniks saanud, on maikuu looduskaitsekuu ja 11. mail kuulutame välja järjekordse Kumari preemia laureaadi ning ühtlasi tunnustatakse Eesti parimaid looduskaitsjad. Kõik tähtpäevaga seotud üritused leiad veebilehelt.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles