Välismaised ilmaportaalid ennustavad: kas veebruaris on veel talvele lootust?

Talv Järvamaal Foto: Dmitri Kotjuh

Kui tavaliselt ootavad inimesed veebruaris juba kevadet, siis tänavu painab talvesõpru küsimus, kas meil enne kevadet üldse lumi ka maha sajab või saab tänavune talv tõesti otsa ilma, et kordagi oleks pakast ja paksemat lund olnud. Välismaised ilmaportaalid ennustavad, et veebruari viimasel nädalal on lumele siiski lootust, kuid kauaks see püsima ei jää.

Norrakate ilmaportaal yr.no prognoosib lähemaks üheksaks päevaks pigem varakevadist kui talvist ilma. Õhutemperatuur püsib kindlalt plussis ning mõnel päeval piilub pilve tagant ka päike. Sademeid tuleb vähe ning need langevad alla vihmana, mitte lumena.

Norrakate portaali yr.no ennustus veebruari teiseks pooleks Foto: kuvatõmmis: yr.no

Venelaste ilmaennustus sarnaneb norrakate omaga selle poolest, et lähipäevadeks lubavad nemadki plusskraade. Päikest saab gismeteo.ru prognoosi järgi algaval nädalal peaaegu iga päev näha.

Veebruarikuu viimaseks nädalaks ennustavad venelased aga ilma jahenemist. Kui seni pole õhutemperatuur ka öösiti eriti miinusesse langenud, siis alates 23. veebruarist muutuvad ööd märksa jahedamaks: mõnel päeval langeb temperatuur lausa 11 miinuskraadini. Sarnane olukord püsib vene ilmaportaali hinnangul ka märtsi esimesel nädalal – igal ööl on miinuskraadid.

Veebruarikuu viimasel nädalal peaks Gismeteo prognoosi järgi ka lumi maha tulema. Helbeid peaks taevast langema viiel päeval järjest, mis sel talvel on üsna harv nähtus.

Lumi ilmselt väga kauaks maha ei jää, sest märtsi esimeseks nädalaks lubab gismeteo.ru päevaseks ajaks valdavalt plusskraade. Öised miinuskraadid siiski jäävad.

Venelaste ilmaportaali gismeteo.ru ennustus järgmiseks kolmeks nädalaks Foto: kuvatõmmis: gismeteo.ru

Eesti riigi ilmateenistuse ennustuse järgi on veebruari teisel poolel on Lääne-Euroopas valitsevaks kõrgrõhuala, mis Atlandil tegutsevad madalrõhkkonnad järjest põhja poole surub. Nende piirimail vahelduvad meil lõunapoolsed kõrgrõhuharjad loodest saabuvate madalrõhulohkudega. Ilm on muutlik. Väikesed külmalained vahelduvad plusskraadidega ning aeg-ajalt sajab nii lund, lörtsi kui vihma.