Tööturu olukord rahuneb

Tööpakkumised töötukassas. Foto: Sille Annuk

2019. aasta kokkuvõttes püsis tööturu olukord väga hea, kuid hõivatute arvu kasv aeglustus aasta lõpus ning töötus püsis 4 protsendi juures. Aeglustuv majanduskasv kärbib ettevõtete plaane lisatööjõu palkamisel, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta kokkuvõttes tööga hõivatud 671 000 inimest, mis on 6600 inimese ehk 1 protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal. Aeglustuv majanduskasv mõjutas ka tööturu arengut, mistõttu 2019. aasta viimases kvartalis kasvas tööga hõivatute arv kõigest 0,5 protsendi võrra. Töötus püsis 4 protsendi lähedal, kuid uute registreeritud töötute arv on marginaalselt suurenenud ning on praegu 2017. aasta tasemel.

Maksuameti andmetel kasvas tööga hõivatud inimeste arv 2019. aastal ligikaudu 1,8 protsenti, kuid kasv peatus detsembris. Kiiremat hõive kasvu seletab maksuameti andmetel osaliselt väljastpoolt Euroopa Liitu siia tööle tulevate inimeste suur arv, kes tööjõu-uuringu valimisse ei satu ning seetõttu statistikaameti andmetes ei kajastu. Politsei- ja piirivalveameti andmetel registreeriti 2019. aastal ligikaudu 32 000 lühiajalise töötamise juhtu ning väljastati veidi üle 3000 tähtajalise elamisloa töötamiseks. Oluliselt on suurenenud just lühiajaline töötamine, mis võrreldes 2018. aastaga kasvas 12 000 võrra.

Aeglustuva majanduskasvu tingimustes on praegu valdavalt toimumas olukorra stabiliseerumine. Oma tegevuse on sulgenud pigem üksikud madalama konkurentsivõimega ettevõtted, kes ei suuda endale piisavalt soodsa palgatasemega tööjõudu leida.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta kokkuvõttes tööga hõivatud 671 000 inimest, mis on 6600 inimese ehk 1 protsendi võrra rohkem kui 2018. aastal.

Maksuameti andmed näitavad töötajate langust nii tööstuse kui ka ehituse tegevusalades alates 2019. aasta keskpaigast ning kindlustunde indikaatorite kohaselt hõive langus nendes tegevusalades jätkub. Kaubanduse valdkonnas on kindlustunne samuti nõrgenenud, kuid tegelikkuses on nii hulgi- kui jaemüügis töötajate arv jätkanud mõõdukat 1-2 protsendilist kasvu kuni aasta lõpuni välja, tuginedes tugevale sissetulekute suurenemisele ning püsivale tarbimisjulgusele. Kõige parem on olukord teeninduses, kus ootused töötajate arvu suurendamiseks ei ole oluliselt vähenenud, kuid see võib peagi toimuda, kuna nõudluse kasv on ka seal aeglustumas.

Käesoleval aastal võib majanduskasvu aeglustumise jätkumise tõttu oodata ka hõive kasvu peatumist ning tööpuuduse püsimist madalal tasemel. Tööjõu nappuse tõttu püsib surve tööjõu sissevooluks välismaalt, kelle palgaootused on madalamad.