Prokuratuur süüdistab perevanemat kasulaste väärkohtlemises

Rusikas. Foto: SH

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse süüdistuse, milles heidab 68-aastasele naisele ette tema juures asendushooldusteenuse lepingu alusel perekodus elanud 5 lapse väärkohtlemist nelja aasta jooksul.

Süüdistuses heidetakse perevanemale ette viie 9-17aastase kasulapse korduvat löömist nii käe kui jalaga ning nende luku taha panekut perioodideks, mis ulatusid mõnest tunnist mitme päevani. Ebaseadusliku vabaduse võtmise paragrahvi alusel heidab prokuratuur naisele ette ka „karistusmeetodit“, millega ta sundis lapsi seisma ühe koha peal järjest 12 tundi või rohkem.

„Asendushooldusteenuse eesmärk on vanemliku hooleta jäänud laste toetamine  ja neile peresarnaste elutingimuste pakkumine. Lapsel on õigus turvalisele ja arenguks soodsale kasvukeskkonnale,“ rääkis Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm. „Kriminaalkorras ei karistata kedagi, kes palub lapsel teises toas rahuneda või keelab tal õhtul sõpradega välja mineku, see on normaalne osa kasvatusest. Kuid lapse löömine või tema lukustamine pikaks ajaks kinnisesse ruumi on kuriteod, mis vajavad sekkumist,“ ütles juhtivprokurör.

Süüdistuses heidetakse perevanemale ette viie 9-17aastase kasulapse korduvat löömist nii käe kui jalaga ning nende luku taha panekut perioodideks, mis ulatusid mõnest tunnist mitme päevani.

Süüdistuses heidetakse ette viie lapse väärkohtlemist aastatel 2016 - 2019.

Kriminaalasi alustati 2019. aasta augustis pärast sotsiaalkindlustusametilt saadud kuriteoteadet. Probleemi avastas lastekaitsetöötaja, kes vestles kõnealusest perekodust teise peresse elama läinud 9-aastase lapsega. Kohe paigutati ümber ka teised kaks asendushooldusteenuse osutamise lepingute alusel samas perekodus elanud last. Alustatud kriminaaluurimise käigus leiti tõendeid kõigi kolme kasulapse väärkohtlemise kohta, samuti avastati tõendeid veel kahe varem samas peres elanud lapse väärkohtlemise kohta.

Lisaks heidetakse perevanemale ette tema juurest ära kolinud täisealise noore jalgratta, arvuti ja muude asjade omastamist. Tänavu jaanuaris esitas süüdistuse saanud perevanem ka ise kuriteoteate, mille järgi on tema juurest välja kolinud noor poolteist aastat tagasi, 2018. aasta sügisel varastanud naise rahakotist sularaha. Teate põhjal alustati teine kriminaaluurimine, mis on praegu pooleli.

Kokku on 68-aastasele naisele esitatud süüdistuses ette heidetud 12 juhtumit kehalise väärkohtlemise, ebaseadusliku vabaduse võtmise või omastamise paragrahvide alusel. Lähedase inimese korduva kehalise väärkohtlemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Alaealiselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest karistatakse süüdimõistmisel ühe kuni viieaastase vangistusega. Omastamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.

Süüdistus on kohtusse saadetud üldmenetluses, kohtuliku arutelu algusaeg selgub eelistungil.