Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2016/03/17/5170553t1h16ce.jpg)
Statistika järgi on Eestis kõige vähem inimesi, kes elavad mittetöötavates leibkondades, kuid samal ajal on Eestis töötute vaesus üks suuremaid Euroopa Liidus. Miks see nii on, mis mõjutab töötute vaesust ning mida on plaanis muuta töötuskindlustuses selleks, et olukorda parandada, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar.
On tõsi, et töötamisel on suur mõju vaesuse leevendamise, kuid samavõrd on oluline vaadata ka erinevate riikide töötuskindlustussüsteeme. Erinevate riikide süsteemide heldus mõjutab otseselt ka võrdlusandmeid.
Töötute vaesuse ulatuse võrdlemisel teiste riikidega on oluline teada, millised on nendes riikides töötuskindlustussüsteemid. Enamasti kasutatakse selliseks võrdlemiseks netoasendusmäära ehk kui suure osa moodustab töötuks jäämise korral saadav netosissetulek (töötuskindlustushüvitis, töötutoetus) varasemast netosissetulekust (töötasust).
Loe edasi siit!